Jaanus Sall soovitab puhtatõulisi loomi

Jaanus Sall soovitab puhtatõulisi loomi

SÖÖTA ETTE ANDMAS: Suurte veisetõugude toitmine nõuab küll rohkem tööd, korralik lihakeha tähendab aga ka suuremat sissetulekut. Foto: Sander Ilvest

Ainsa saarlasena möödunud nädalal loodud šarolee tõugu veiste kasvatajate klubiga liitnud Pihtla valla talunik Jaanus Sall kinnitab, et loomakasvatajate huvi puhtatõulist karja soetada on tõusuteel.

“Nõudlus puhtatõuliste pullide järele on viimased kolm aastat väga elav olnud ja lehmikute osas valitseb meil lausa põud, sest karjad on noored ja kõik tahavad neid karja suurendamiseks endale jätta,” rääkis Vanamõisas asuva Ranso talu peremees Jaanus Sall.
34-pealise šarolee aretuskarja omanik märkis, et ehkki praegu küünib puhtatõuliste lihaveiste arv Eestis vaid kümnendikuni, on inimeste teadlikkus aretustegevuse osas märgatavalt tõusnud. Ka šaroleede populaarsus on läinud ülesmäge ja tekkinud on uued karjad. Tõuloomakasvatajate ühistu toob šaroleesid Soomest ja suurem ost on olnud 90 tiinet mullikat.

2003. aastast šaroleesid kasvatav Jaanus Sall ütles, et eesti punasest karjast aretatud ristanditel ei ole oma lihakusnäitajatega tavaliselt erilist potentsiaali SEUROP-i kvaliteediklassi ülemistele astemetele jõuda. Seetõttu on tulukuse seisukohalt palju mõttekam kasvatada puhtatõulist karja, kes on võimeline andma super- ja ekstraklassi loomi. Kui praegu loevad lihakombinaadid toorainepõua tõttu veel ka 50-protsendilist ristandit lihaloomaks, siis mingi aja pärast alla 75-protsendilist ristandit lihaloomana enam tapale ei võeta, hoiatas Sall.

Ranso talu peremehe sõnul ajendas teda aretuskarjaga tegelema väike maaressurss, mis ei võimalda tarbekarja soovitud mahuni suurendada. Suurekasvulise šarolee tõu valis Sall aga seetõttu, et lüpsilehmade pidamise ajast olid tal käes korralikud liblikõielised karjakoplid, mida polnud mõtet väikeste tõugude peale raisata. Väiksemad veisetõud ei taha üldiselt väga intensiivset söötmist, lepivad rohumaadega ning sobivad seetõttu paremini maahoolduseks, rääkis Sall. “Nendega on ka vähem hoolt, samas on looma müügist saadav raha väiksem kui suurte tõugude puhul,” lisas ta.

Kuigi Ranso talu karjas on palju Skandinaaviast ostetud loomi, pärineb pull tõeliselt kõrge aretustasemega Prantsusmaalt. Niisviisi on Sall oma karjas kombineerinud “skandinaavlase” suure skeleti ja Prantsuse liini lihakuse.

Jaanus Sall soovitab algajatele lihaveisekasvatajatele väiksemat kasvu, kuid puhast tõugu loomi. Hiljem, kui tekib soov ja võimalus tõugu vahetada, on oluline valida kindel suund. “Kui sa kasutad simmentali pulli, siis lähed simmentali peale, kui kasutad limusiini pulli, siis lähed limusiini aretuse peale,” rääkis Sall.

Talunik ütles, et kui tema aretuskarjal tulevikus enam turgu ei ole, siis võtab ta eeskuju välisriikide veisekasvatajate praktikast ja keskendub ristandtarbekarjale, kus ristatakse erinevaid puhtatõulisi loomi. Näiteks šarolee ühekordne ristamine limusiini või simmentaliga annab väga häid tulemusi, kinnitas Sall.

3. aprillil oli Kose vallas Visklas šaroleeklubi asutamiskoosolekul kohal 17 šaroleekasvatajat üle Eesti. Jaanus Salli sõnul valitses asutamiskoosolekul sõbralik ja töine õhkkond. Klubi loodab ühendada kõiki Eesti šaroleekasvatajaid ning on valmis panustama koostöö parandamisse ja kontaktide loomisse loomakasvatuse valdkonnas. Muu hulgas on plaanis ka tõupõhiste koolituste läbiviimine, mida Jaanus Sall peab väga vajalikuks, sest tõud on küllalt erinevad.

“Šoti mägiveiste kasvatajal ei ole ju midagi kuulata šaroleekasvatajate koolitusel ja vastupidi,” möönis Sall, kelle sõnul tegutsevad Eestis juba ka herefordide klubi ja simmentalide klubi. Saaremaal on kokku neli puhtatõulist šaroleekarja, kelle omanikud on samuti klubisse oodatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 991 korda, sh täna 1)