Taluperenaised käisid Ameerikas koolitusreisil (2)

10.–21. aprillini toimus üle-eestiline koolitusreis USA-sse ja Kanadasse, mis oli erakordne selle poolest, et esmakordselt oli reis mõeldud taluperenaistele.

Kõik sai alguse 2012. aasta aprillis toimunud koolitusreisist Ameerika Ühendriikidesse, kus osalesid põhiliselt põllumajandusettevõtete juhid. Poole reisi peal ütles üks tagasihoidlikum talunik oma peaaegu et ainsaks jäänud sõnad reisil: “Tehtagu reis ka taluperenaistele.”

Olen oma pika elu jooksul olnud ise taluperenaine ja praegust konsulenditööd tehes puutun kokku paljude maanaistega, kes on oma mehe kõrval igal hetkel. Teadagi ei ole põllumehe elu kerge, kuna iga-aastane saak ei sõltu ainult tootjast endast, vaid suures osas ka “taevaisast”, kes ei ole mitte alati põllumehele armuline. Nii ongi iga perenaine oma kaasale sellel raskel teel kindlaks toeks.

Suurima heameelega korraldasin meie tublidele taluperenaistele koolituse, kus oli võimalik tutvuda Ameerika ja Kanadaga. Peamine eesmärk oli ikka see, et mitte ainult pea ei pea olema koolitatud, vaid ka kael, mis pead keerab.
Koostöös turismifirmaga Wris panime kokku mitmekülgse kava, kus peamise osa reisist moodustas ettevõtete ja talude külastamine. Samas käisime ka suurlinnades Chicagos ja Torontos, kus võis taluturgudel näha paljusid taluperenaisi oma kaupa müümas.

Suure elamuse jättis amišite küla, sealsed naised oma imeilusate lapitekkidega võitsid meie kõikide südamed. Kõik need lapitekid olid valmistatud ilma ühegi masinapisteta, ainult käsitsi õmmeldud. Amišite kogukond ei kasuta tehnikat ega elektrit. Televiisorit neil majas ei ole ja tekid valmivadki pimedatel õhtutel gaasivalgustite paistel.

Külastasime ka ühe naise juhitud aiandit, kus kasvatatakse tomateid. Naine rääkis oma kogemusest juhina ja meesjuhtidega suhtlemisest. Tema kogemused ja põhimõtted kulusid ära nii mõnelegi meist.

Tutvusime ka ühe suure teraviljakuivatusteenust osutava firmaga, mida samuti juhtis õbluke naine, temagi rääkis meile oma juhikogemustest.

Natuke aega jäi poeskäikudeks ning nüüd on ka maanaistel gutši-mutšit, millega uhkustada, ainult poole odavama raha eest soetatud kui Stockholmist.

Tahtsime naistele pakkuda parimat, ööbisime mugavates ja korralikes hotellides, samuti sõime restoranides väga erinevaid roogasid alates veiselihast kuni hiina toitudeni.

Kui nüüd lugeja mõtleb, et mis see reis kõik maksma läks, siis mitte rohkem kui turismireisid samadesse riikidesse. Ja selle kõik said taluperemehed oma eelarvest naistele lubada. Igatahes on tagasiside olnud positiivne ja see annab jõudu uute reiside korraldamiseks. Ideede generaatorina tuleb mul kindlasti mõni hea idee järgmise reisi jaoks.

Jekaterina Näälik
MTÜ Saarte Nõuandekeskus taimekasvatuskonsulent

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 379 korda, sh täna 1)