Pilguse varjupaik 100 ehk Neist, kes musutavad viinakuradit (5)

Eelmise aastatuhande külmal ja krudiseva lumega talvisel pärastlõunal – enam kui 40 talve tagasi – nägin esimest korda sinakas õhtuvalguses kõrgete kadakate vahel terendamas kiviaedu. Jümpsakaid väravaposte. Vanu mõisahooneid. See oli Pilguse, mõis, millega tutvust püüavad paljud varjata.

Saja-aastases Pilguse varjupaigas tegeletakse nüüd hotellindusega.

Tänavu ussimaarjapäeval täitub Pilguse varjupaigal juba sada aastat päevast, mil avati asutus, mis oli mõeldud valla vaesematele ja nõrgematele. Pidi see ju vallasantidele pakkuma pikemaks või lühemaks ajaks varjupaika nende murede-hädade maises hädaorus, millest oma mõistus ja joomine jagu ei saanud ning kust viis tee kiiresti kalmuaeda.

Viinapanged kuivavatele kõridele

Aeg on läinud, elu arenenud, aga joodik ei tule endiselt toime varjupaigata, iseseisvalt.

100 aastat ja milline areng kas või autosid vaadates? Inimeste puhul arengut aga pole. Liigne alkohol tarib inimesi varjupaika Kuressaareski. Miks puudub viimasel sajal aastal kümnel protsendil saarlastest pealehakkamine ja soov areneda ahvist senisest veelgi kaugemale?

Jättes seekord kõrvale sajad vaimuhaiged ja vaimselt alaarenenud inimesed, kel 100 aasta jooksul Pilgusega kokkupuuteid olnud, keskenduksin enam neile, kel meeldib musutada viinakuradit.

Kes olid üleilmselt kuulsaks saanud viinalakkumise-filmi (“Jonathan Austraaliast”, režissöör Sulev Keedus – toim) kangelased Põhja-Saaremaalt?

Mitmetele saarlastele näikse olevat kõvasti hinge läinud (arvatav) solvav legend, et siinkandis elavat Eesti Vabariigi maomahtuvuselt kolmandad viina sissekaagastajad. Mitmel pool välismaal levib müüt, et Saaremaal peetavat muistsete laulupidude asemel paganalikke läbupidusid. Kui palju juuakse aga joovastavat vedelikku?

Toon ära 1926. aastal (!) Tartus Villem Ernitsa kirjapandud viinatarbimise kogused ühe siinkandi kuivava kõri kohta aastas. Kui 100 aastat tagasi joodi vaid kaks pange viina kuivava kõri kohta, siis 2013. aastal tuleb Saaremaal ühe kuivava kõri niisutamiseks aastas vist oluliselt enam. Kas ei peaks selgi alal korraldama valdadevahelised nn vähemusjoomise võistlused Saare karikale?

Miks saarlased nii palju alkoholi kõhtu lahmivad? Kaugelt Taanimaalt Tallinna tulnu küsis, kus elavad Saaremaal need kunagised Taani kuninga alamad, kelle kohta tema olevat ühes Austraalia pisikinos näinud imelikku filmi. Nimelt olevat Saaremaa aborigeenid isekeskis jõurates larpinud päise päeva aegu hundijalavett. Ikka kiiresti, nagu kukkurrotte peljates.

Mul oli väheke häbi ühe – arvatavalt Põhja-Saaremaa – valla elanike käitumise pärast (teised vallad ei julgevat nendega ühise valla loomiseks liituda – kartes vist häbipleki olevat hullema kui majandusliku kasu).
Ütlesin: “Olen sellest küll kuulnud, ometi tiidse (tiidus tähendab Saare murdes “kiire”) aja tõttu pole oma silmadega seda häbiväärset dokumentaal-filmi ise näinud.”

Peaparanduse tehnika täieneb

Rõõmusta, kärakarahvas, “peaparanduse tehnika” meditsiinis paraneb. Aga kaks tehnilist “EMO rõõmu” on veel tulemas.
Need, kel pohmelus pea väga valutama paneb, võivad edaspidi üha laiemalt endale leevendust toovaid pohmelusesüste osta. Vist vaid 5 eurot “sähmakas”. Vaid 3–8 korda järjest.

Teine ehtne rõõmusõnum, mida lubatakse, on see, et mai alguseks toimetavat Taanimaa Tarkade käskjalad Eestisse värskelt küpsetatud joomisevastased väikepirukad. Kui pisipiruka alla neelad, väheneb joomahimu umbes ööpäevaks. Sellise himuvähendaja eest tuleb alkoholineeludega inimeselapsel välja käia vaid ca 5 eurot. Aga kui himu kangema kraami järele kimbutab, võtku või neli aastat 300 pirukatabletti järjest – umbes 1500 euro eest peaks need koos transpordikuludega kätte saama.

Ning senine rõõm: kui varem võis, tablett kõhus, alkoholi peale rüübates joobesse jääda, siis nüüd lubatakse: ei mingit mõnumekki viinatinutamisest. Eks ole naljakas: võta tablett, uha pool klaasi viina peale – ja… joovet pole. Pikapeale hakkab rahast kahju?!

Jaanipäeva aegu võiks mõnele napsuvennale naljapärast neid tablette anda – võtab kurjaks ju, kui ostad ühe pudeli teise järel ning lõpuks arvad, et Jeesus Kristus on sedakorda paganlikul pühal (jaanipäeval) hoopis viina veeks teinud.
Igaks juhuks tuleks seda levivat legendi praktikas proovida!

Häid ettevalmistusi tänavuseks suvesoojaks!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 753 korda, sh täna 1)