Noored saarlased abielluma ei kipu (4)

Noored saarlased abielluma ei kipuViimane rahvaloendus näitas, et vabaabielus olijate osatähtsus Saare maakonna rahvastikus on 11 aastaga tublisti kasvanud ning mida nooremad inimesed, seda rohkem eelistavad nad registreerimata kooselu.

2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusel kogutud andmete põhjal on Saare maakonna 26 826-st vähemalt 15-aastasest elanikust seaduslikus abielus 10 242, neid aga, kes ei ole seaduslikus abielus olnud, on 10 334.

Inimeste tegelik perekonnaseis näitab, et 13 654-st partneriga koos elavast inimesest 9148 teeb seda seadusliku abikaasaga, vabaabielus on 4506 inimest. Partnerita inimeste arvuks on märgitud 13 172.

11 aastaga on kooselavate, kuid registreerimata inimeste arv maakonnas tublisti suurenenud, nagu ka kogu Eestis. Veel 2000. aasta loendus näitas, et maakonna toonasest 28 585-st vähemalt 15-aastasest elanikust elas koos partneriga 14 896, neist 11 534 oma seadusliku kaasaga.

Verinoorelt paari harva

“Vaadates juba seda, millistest kooseludest rohkem lapsi sünnib, võib järeldada, et meie maakonnas on niisama kooselu abielust populaarsem,” ütles Saare maavalitsuse kantselei nõunik-perekonnaseisuametnik Avo Levisto.

Tema sõnul pole aga need, kes Saare maakonnas oma abielu registreerivad, kaugeltki kõik kohalikud. “Pulmi korraldatakse põhiliselt suvel ja väga palju on abiellujate seas mandri paare, kuna Saaremaa on pulmade korraldamiseks populaar-ne koht,” märkis Levisto.

Keskmisi abiellujaid kirjeldas Levisto järgmiselt: lühemat või pikemat aega koos elanud paarid, kellest paljudel on lapsed. “Kui nõukogude ajal oli standard, et noormehed tulid sõjaväest ja võtsid kohe naise, siis nüüd tuleb sellist asja, et 20–22-aastaselt kohe registreeritakse, ette haruharva,” kinnitas Levisto.

Saaremaa tuntuimal pulmafotograafil Valmar Voolaiul (29) tööd jätkub, eriti tihe on graafik suvekuudel.
“Aasta-aastalt on mul suved tellimustega üha rohkem täidetud,” tõdes ta. “Näiteks tänavu juulis ei ole mul ühtki vaba reedet ega laupäeva. Varasematel aastatel olen juulis pildistanud viies-kuues pulmas.”

Kas pulmade pidamine just üha popimaks muutub, Voolaid öelda ei osanud. “Ehk on mu nimi tuntumaks saanud,” arvas ta. “Saab ju tööd ikka nii, et reklaam käib suust suhu.”

Ise kümnetes ja kümnetes pulmades pildistamas käinud Voolaid oma aastatepikkuse kooselu registreerimist vajalikuks ei pea. “Leidsime mõlemad, et see ei anna meile juurde midagi,” ütles Voolaid, kelle peres kasvab kaks poega.

Suurem vastutustunne

Ettevõtte Kinlux Vara juhataja Kaido Kruut (39) abiellus oma elukaaslase Heleniga 2010. aasta augustis. Enne seda oli paar koos elanud kolm aastat ja nende tütar oli aastane. Praeguseks on paaril ka teine, kümnekuune tütar.

Miks nad oma kooselu ametlikuks tegid, Kruut tagantjärele põhjendada ei osanudki. “Lihtsalt mõtlesime mõlemad naisega, et oleks tore olla abielus,” ütles ta. “Mingit põhjust, miks mitte abielluda, me ei leidnud.”

Kruudi sõnul tundus abiellumine loomulik asi. “Kui luuakse pere, võiks end registreerida ka,” tähendas ta.
Kaido Kruut lisas, et abielus olemine või mitteolemine nende elu oluliselt mõjutanud ei ole. “Aga hea tunne on küll olla registreeritud kui üks pere, kanda üht perekonnanime,” lausus ta. “Abielus olles tunned rohkem, et oled millegagi seotud ja vastutad millegi eest.”

2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Saare maakonna 1977-st 15–19-aastasest elanikust partneriga koos 66, vaid üks neist seadusliku abikaasaga. Maakonna 2004-st 20–24-aastasest elanikust elas partneriga koos ligi veerand ehk 519, neist 62 abikaasaga.

1704-st 25–29-aastasest oli kooselus 865, neist ametliku abikaasaga ligi veerand ehk 227. 1575-st 30–34-aastasest elas koos partneriga 987, oma seadusliku kaasaga aga vähem kui kolmandik ehk 377.

1790-st 35–39-aastasest elas kooselu 1168, seadusliku abikaasaga ligi pooled ehk 616. 40–44-aastastest, kelle arvuks on märgitud 2341, elas koos partneriga 1573, seadusliku abikaasaga aga tublisti rohkem kui pooled – 981. 2459-st 45–49-aastasest elas kooselu 1609, pea kolmveerand neist (1159) oma abikaasaga.

2367-st 50–54-aastasest oli kooselus 1518, oma seadusliku kaasaga elas koos 1159. 2039-st 55–59-aastasest elas partneriga koos 1251, oma abikaasaga 1009. 2095-st 60–64-aastasest inimesest elas koos partneriga 1254 ning vaid 214 registreerimata kooselu.

1688-st 65–69-aastasest oli kooselus 1000, 862 neist elas koos oma abikaasaga.

Vanemate inimeste seas oli aga nende osatähtsus, kes elavad koos partneriga, juba oluliselt väiksem.

1791-st 70–74-aastasest inimesest elas partneriga koos juba alla poole ehk 893, neist 786 oma abikaasaga. 75–79-aastaste hulgas, keda oli 1370, oli partneriga koos elavaid inimesi 597, oma seadusliku kaasaga elas 556. 1001-st 80–84-aastasest inimesest elas partneriga pea veerand, 279. Seadustamata elas koos vaid 31 inimest. 85-a ja vanemate seas oli partneriga koos elavaid inimesi ca kaheksandik: 625-st 75, neist vabaabikaasaga elas koos 10 inimest.

Lahutatuid oli Saare maakonna elanike seas 2885, enim 45–49-aastaste seas (446). 50–54-aastaste hulgas oli vastav arv 433. Võrdluseks: 2000. aasta rahvaloenduse andmete põhjal oli lahutatud inimeste arv toona 1703.

Avo Levisto andmeil lahutatakse praegu igast kümnest abielust kolm-neli. “Mulle tundub, et üks lahutuse põhjuseid, mida varem polnud, on see, et inimesed elavad ja töötavad olude sunnil eraldi – näiteks on mees pikka aega mandril või Soomes tööl – ja pahatihti võib ühel poolel tekkida uus perekond,” rääkis Levisto.

Leskesid on viimase loenduse järgi maakonnas 2819. Seaduslik perekonnaseis on teadmata 546 inimese puhul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 662 korda, sh täna 1)