Tulevik sõltub valikutest ja kodanike aktiivsusest*

Tulevik sõltub valikutest ja kodanike aktiivsusestDemokraatlik riigikorraldus pakub selle riigi alamatele teatud kindla perioodilisusega üht kindlat meelelahutust. Ajakirjanduses hakkavad ilmuma tavapäratud tekstid, avalikus ruumis tekivad korterikuulutuste kõrvale erineva taustavärviga portreed, osa kaaskodanikke muutub äkitsi justkui 10 cm pikemaks ja nende sõna paar kilo kaalukamaks. Need on lihtsad märgid sellest, et ees on valimised.

Ajakirjanduses avaldatud valimisartiklit eristab tavalisest artiklist see, et autori nime taha ilmub erakonna nimi. Seda tüüpi artikli ehe stiilinäide on ka see tekst, mille lugemisega parasjagu ametis oled.

Olen kindel, et möödunud valimisperioodi hindavaid artikleid ilmub enne valimisi küll ja veel. Seetõttu keskendun eelkõige sellele, mis võiks Kuressaaret ja ka kogu Saaremaad ees oodata. Rõhutan sõna “võiks”, sest see tulevik sõltub ikka väga palju poliitilistest valikutest ja kodanike aktiivsusest nii ettevõtluse kui ka kolmanda sektori sfääris.

Ainuõige mudel

Mul on väga hea meel, et viimasel ajal on hakatud palju rääkima tulevikuvisioonist “Üks saar, üks omavalitsus”. Näen juba lähemas tulevikus sellist mudelit kui ainuõiget. Ettevõtluses tegutsejana näen erinevate üksuste sarnaste funktsioonide ühendamisest tulenevat efektiivsust. Näiteks kui praegu tegutseb Saaremaa omavalitsustes raamatupidamise valdkonnas 30–40 inimest, siis sama suure käibega ettevõttes on raamatupidajaid 4–5. Ilmselt ei saa ettevõtet ja omavalitsust üks-üheselt võrrelda, aga “tootlikkuse kasv” on garanteeritud igal juhul.

Ühinemisteema üks komistuskive on kaduvate töökohtade teema (sellest küll väga kõva häälega ei räägita, aga on alltekstina tajutav). See on tõsi, et paljud praegused omavalitsustöötajad leiavad end mingi aja möödudes vabalt tööjõuturult. Kui tööotsija hirmud kõrvale jätta, siis ei näe ma selles aga suuremat traagikat: loodetavasti on praegused omavalitsustöötajad keskmisest parema ettevalmistuse, keeleoskuse ja konkurentsivõimega inimesed. Seega ei tohiks olla väga keeruline uut tööd leida. Omavalitsussüsteem ei tohiks kujuneda riigi sotsiaalprojektiks.

Ühendomavalitsuse tekkimise järel ei näe ma olulist rolli ka Saare maavalitsusel. Teatavas mõttes peaksid riigi esindus- ja kontrollifunktsioon säilima. Aga piisab, kui maavanema institutsiooni toetab mõneliikmeline kantselei. Enamikku maavalitsuse praegusi funktsioone saab korraldada omavalitsuse tasandilt.

Vastupidiselt maakonnasisese omavalitsussüsteemi tsentraliseerimisele tuleks kaaluda riigiasutuste esinduste tagasiasustamist suurematesse keskustesse. Praegu on suures tsentraliseerimistuhinas suurem osa esindusi koondunud Tallinna, Tartusse, Narva ja Pärnusse. Praegune süsteem sobiks juhul, kui taastada 1952. aastal kehtestatud ja vähem kui aasta vastu pidanud oblastite haldusjaotus.

Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse aluseks on ettevõtluse areng. Kuidas siis ikkagi saab kohalik omavalitsus selle arengule kaasa aidata?

– Koolides tuleks sisse seada regulaarne ja põhjalik ettevõtlusõpe. Seda, et raha ei tulegi lihtsalt seinast, et palka ei maksagi tegelikult raamatupidaja ja et tulevikus hakkama saamine sõltub üha enam võimest mõelda kui ettevõtja, tuleb teadvustama hakata juba 1. klassist alates. Keeleõppe programmis peaks oluliselt tähtsamat rolli mängima vene keel.
Minu kõrvad jäävad kurdiks marurahvuslikult häälestatud poliitikute kriitikale seetõttu, et meie vahetus naabruses on tohutu suur ja peamiselt ainult oma emakeelt kõnelev turg. Me oleksime rumalad, kui ainult lähiajaloole tuginedes sellised võimalused kasutamata jätaksime.

– Omavalitsuste tehnoparkide rajamine. Ettevõtted saavad tasuta maa ja kommunikatsioonid (muidugi teatud kindlatel tingimustel). Samuti korraldatud transpordiühendused juhul, kui tehnopargi osa asub keskusest eemal. Ettevõtja kulud võiksid pikemas perspektiivis sõltuda loodud töökohtade arvust või mõnest muust omavalitsusega seotud näitajast.
– Saaremaa turundamine erinevate tööstusharude erialamessidel (mitte ainult turismimessidel). Eesti omab väga head majandusgeograafilist positsiooni lääne ja ida liinil.

– Ja muidugi omavalitsuse üleüldine toetav hoiak ettevõtluskliima parandamiseks.

Võimalusi jagub

Nii Saaremaal, Eestis kui ka kogu Euroopas on demograafiline struktuur selline, et elanikkond vananeb. Tulevikus tuleb meil toimetada olukorras, kus aktiivse tööea lagi nihkub kõrgemale. Samuti tuleb meil valmis olla selleks, et migratsioonipoliitika muutub leebemaks. Ühel hetkel märkame, et “meie körval ei ole enam köik heledanahalised ja mönusat Saare murret könelevad kaaskodanikud”. Lisandub värvikirev aktsendigamma. See on ühest küljest paratamatus, teisest küljest ka praktiline vajadus ja võimalus. Kui me ainult suudaks seda õigel hetkel tolereerida.

Ja nüüd mõnede märksa igapäevasemate asjade juurde tulles märgin taas ära ebaorigi-naalse tõdemuse: kui suvel poolteise kuu jooksul Saaremaa lausa kubiseb igat sorti üritustest, siis ülejäänud aeg on pehmelt öeldes sündmustevaene. Tegelikult on aga võimalusi, toomaks Saaremaale rahvast ka vaiksel hooajal. Lisaks rallile ja Kolme päeva Jooksule on võimalik näiteks lülitada kevadine Kuressaare linnajooks Eesti linnajooksude sarja. On võimalik algatada traditsioon mingi valdkonna (näiteks keskkonnatemaatikaga seonduv) rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks. Saaremaast võiks suurelt unistades edaspidi kujuneda Põhjamaade väikelaevaehituse ja koolituse keskus. Praegune areng selles vallas annab igal juhul küllaga optimismi nii unistada.

Lõpetuseks rõhutan igaks juhuks veel kord: kogu eelnev on kirja pandud siiras usus, et normaalsete asjaolude kokkulangemise tulemusel nii võib ka sündida. Aga nagu kunagi ütles Winston Churchill: “Poliitiline oskus on võime ennustada seda, mis juhtub homme, järgmisel kuul või aastal. Ja seletada hiljem, miks nii ei läinud.”

* Palusime omavalitsuste volikogude esimeestel kirjutada teemal “Pool aastat kohalike omavalitsuste valimisteni”. Esimese loo kirjutas Tõnu Hütt (SH, 2. mai).

Erik Keerberg
Kuressaare linnavolikogu esimees
Eesti Reformierakond

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 131 korda, sh täna 1)