Murret oskab iga kolmas (2)

Murret oskab iga kolmasSaare maakonna 26 302-st vähemalt 15-aastasest elanikust ütleb end oskavat mõnd murret 9552.

2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusel selgus, et 16 052 inimest murret ei oska, see oskus on teadmata 698 inimese puhul.

Loenduse projektijuht Diana Beltad-ze sõnul on levinum murre Eestis Lõuna-Eesti murre, millele järgneb Põhja-Eesti murre, kus murdekeele oskajate järgi on levinum saarte murre.

Beltadze sõnul on iseloomulik see, et saarte murre on levinud saartelt välja (vaata kaarti), seevastu Võru murre on paiksem. Väljaspool Saaremaad on saarte murde oskajaid enim Harjumaal – üle 1% Harju maakonna elanikest.

Lõviosa Saare maakonna murdeoskajaist ehk 9033 inimest tunnevad end kodus saarte murdes. Järgnevad Võru murre (354), Mulgi murre (54), Setu murrak (52) jne.

Kõige vähem murdekeele oskajaid on noorimas, 15–29-aastaste vanuserühmas. Selle grupi 5652 esindajast oskab mõnd murret vähem kui veerand – 1710. 8027-st 30–49-aastasest aga juba umbes kolmandik – 2667.

“Kui vaadata seda vanusegruppi, siis jätkub veel neid, kes keelt oskavad ja jõuavad seda ka edasi anda,” märkis Beltadze 30–49-aastaste kohta käivatele arvudele viidates.

6300-st 50–64-aastasest ütles end murdekeelt oskavat 2423. 65-aastastest ja vanemaist, keda on loenduse andmeil 6323, on murdeoskajaid 2752.

Saarte murde oskajaid on kogu Eesti peale 23 580.

 

Saarlane olemine on tugev kaubamärk

See, et vaid kolmandik ütleb end murret oskavat, on Saare maakonna puhul hämmastavalt väike arv. Need tulemused kajastavad seda, et inimesed näitavad oma suhtumist murdesse – kas ta tahab või ei taha murret osata. Samas – saarlased ise ehk ei taju oma rääkimisviisi murdena. Oma saare identiteeti ei tooda nii tugevalt esile.

Uuringud on näidanud, et Saaremaa põliselanikest üle poole puhul on häälduse põhjal selge: tegemist on saarlasega. Aktsendina oleks see tegelikult isegi 90 protsenti. Võtame või Madis Kallase ja teised nooremad inimesed, kes on Saaremaal sündinud – nende päritolu eristab kohe.

Igal juhul on see saarepärasus Eesti ühiskonnas hea asi, saarlane olemine on tugev kaubamärk.

Kuigi inimesed ei ole enam nii paiksed ning ei tea enam murdesõnu, mingid piirkondlikud erijooned kõnes ikka jäävad – saarlastel näiteks laulev kõne. Et keel päriselt ühtlustuks, ma ei usu – ühelgi maal pole seda juhtunud. Mingid erinevused jäävad alati.

Akadeemik Karl Pajusalu
Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi
eesti keele osakonna juhataja, eesti keele
ajaloo ja murrete professor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 668 korda, sh täna 1)