Saarlane Teet Tilk ehitas satelliidi maajaama (9)

Saarlane Teet Tilk ehitas satelliidi maajaama

OTSEÜHENDUS TAEVAGA: Saarlane Teet Tilk poseerib endavalmistatud satelliidi sideantennide taustal Tartu ülikooli füüsikahoone katusel. Foto: erakogu

Eile varahommikul kell 5.06 startinud ja 7.06 orbiidile jõudnud Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 ehitamises osales ka saarlane Teet Tilk.

“Mina ehitasin satelliidile maajaama, mis signaale vastu võtab ja üles saadab,” kinnitas Tilk paarkümmend minutit enne seda, kui Tõraveres võeti vastu satelliidi esimene signaal.

Kaks aastat tagasi ülikooli lõpetanud noormees töötab nüüd robotmannekeeni täiustamise kallal. Kuigi teine Eesti teadlastele maailmas kuulsust toonud projekt on samuti valmis, saab seda Tilga sõnul veel paremaks muuta. “Tegelen praegu virtuaalse proovikabiiniga,” märkis ta.

Teet Tilk ütles, et nad olid projekti alustades veendunud, et see (eilne – toim) päev ükskord kätte jõuab. “Muidu poleks olnud motivatsiooni sellega tegeleda,” sõnas ta.

Maajaama valmimine oli projekti üks esimesi eesmärke, et saaks satelliidiga ühendust pidada. Selle tarbeks osteti raadiosaatjad ja vastuvõtjad ning antennid, kuid antenni struktuur, kuhu need kinnitatakse, ja vaheliidesed, millega raadiojaam arvutiga ühendatakse, sai ise disainitud ja kokku joodetud. Näiteks elektroonikaplaadid on nii väiksed, et neid joodetakse kokku mikroskoobi all.

“Kindla käega inimesed peavad olema, kes seda teevad,” märkis Tilk.

Projektiga oli seotud päris mitu õppeainet, mille eest anti ainepunkte. Tilga õppetöös neid ei olnud. Teisi saarlasi tema teada satelliidiprojektis ei osalenud. Küll aga tuleb projektile järg.

“Satelliidi nimi on ESTCube-1 põhjusega. Küllap tulevad ka kaks ja kolm jne,” on Tilk kindel. Viieaastast valmimisaega peab ta normaalseks ja uus satelliit tuleb ilmselgelt keerulisem.

ESTCube-1 saadab enda kohta infot välja raadio teel. Sellel on peal ka kaamera, millega saab teha pilti päikesepurjest ja ka Maast. Lisaks tahetakse pilti teha Eestist. Pilt saadetakse raadio teel digitaalselt alla ja raadioamatööridel on võimalik seda vastu võtta.

“Selline hea tunne on,” sõnas Teet Tilk kokkuvõtteks.

Olles ka ise raadioamatöör, püüab ta kindlasti pärast tööpäeva lõppu satelliidi signaali kuulata. Satelliidilt tulevaid signaale saab kuulata sagedusel 437.250 MHz.

Kuressaare külje all Parila külas tegutsev raadioamatöör Herman Grünfeldt ütles eile, et temal kahjuks sellist sagedust ei ole. Tema tööpiirkond jääb 28–30 MHz vahele.

Tal on küll olemas 145 MHz vastuvõtja, kuid see püüab vaid kohalikku sidet. Grünfeldti teada ei ole Saaremaal veel ühelgi amatööril üle 400 MHz ulatuvat aparatuuri. Kuid selline seade võidakse endale soetada, sest loodetavasti jätkub satelliidiprojekt ka edaspidi.

Grünfeldti enda kaugeim sideseanss on viimasel ajal olnud Ukrainaga. “Levi on vilets olnud ja talvepuud tuli ka valmis teha,” ütles raadioamatöör. “No ju nüüd kuuleb, kas mandrimehed said satelliidisignaali kätte,” oli ta eile ootusärev.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 685 korda, sh täna 1)