VärksSepad mängisid oma juubeli puhul 14 pillil (1)

VärksSepad mängisid oma juubeli puhul 14 pillil

MUUSIKAPÄRANDI EDASTAJAD: Vasakul Aardamid – Irja, Jaan Erik ja Mart, paremal Oksad – Jaak ja Tiina. Foto: Aare Laine

Jürikuu viimase päeva õhtul puhusid ansambli VärksSepad muusikud Leisi keskkooli aulas juubelikontserdi avatuks karjapasunatest. Sel aastal saab rahvapilliansambel 10-aastaseks.

Esmakordselt astusid VärksSepad publiku ette Karja kihelkonnapäeval 2003. aasta augustis.

Ansambli mänedžer Tiina Oks tõdes kontserti sisse juhatades, et VärksSeppade kohta sobib väga hästi tänavuse kultuuripärandiaasta moto “Pärijata ei ole pärandit”. Kümne aasta jooksul on muusikutest pärijad oma esiisadelt-emadelt päritut sõna otseses mõttes mitmel viisil edasi kandnud.

VärksSepad laulavad ja mängivad nii eesti kui ka teiste rahvaste rahvalaule. Eelmisel teisipäeval sai publik nende esituses kuulata nii senegali rahvalaulu kui ka hoogsat soomekeelset lugu, rääkimata eestikeelsetest lauludest ja 14 pillil esitatud instrumentaalpaladest.

Lisaks ansambli põhikoosseisule näitasid oma pillimängu- ja lauluoskusi Leisi keskkooli algklasside õpilased. See tähendab, et Leisi kandis jätkub neid, kes pärandit edasi kannavad.

Valmistavad muudkui pille

“2001. aastal korraldasime Leisis pillilaagri, mis oli Eesti esimene laager, kus õpetati rahvapillide valmistamist. Alates sellest ajast oleme igal aastal huvilisi laagrisse pille meisterdama kutsunud. Samal ajal õpime neil pillidel ka mängima. Metsküla laagri ajal tegime ümber Saaremaa toreda kontsertreisi,” meenutas Tiina Oks pillimeistrite tegemisi. 2010. aastal said kokku kõik need, kes olid Leisis endale pilli meisterdanud. Tookord tuldi kokku Viljandi pärimusmuusika aidas. “Nii soe tunne oli seal olla. Kõik see sai ju alguse meie oma vallast!” rõõmustas Oks.

Tegelikult tehti esimesed roo- ja kõrrepillid Leisis 2000. aastal ühes teises laagris, perelugude vestmise laagris. Selle kokkusaamise eestvedaja oli muinasjutukooli juht Piret Päär. Torupille meisterdati Leisis 2002. aasta suvel. Oksa hinnangul kujunes sellest laagrist pillimeistritele tõeline jõuproov. “Laager kestis 9 päeva. Enamik osalejaid sai oma torupilli täitsa valmis.”

Kümne aasta eest tehti vile- ja parmupille. 2004. aastal valmisid hiiu kandled. Järgmisel aastal panid laagris osalejad lõputööna lauale võrutrummi. 2006. aastal õpetati laagris laulukandle, laeka- ehk moldpilli tegemist. Isetehtud karjapasunaid puhusid muusikud 2007. aastal. Põispill pandi põrisema 2008. aastal. 2009. aastal õppisid laagrisolijad pille mängima ja tegid kontsertreisi. 2010 saadi maha raapilliga. Lokupille valmistati 2011. aastal ja aasta tagasi puhuti helid välja reavilepillist. Kõik need instrumendid kuuluvad VärksSeppade arsenali.

Kontsertreisid ka välismaal

VärksSeppade kontsertreisid on ulatunud üle Eesti. Esinemas on käidud peaaegu kõikidel Eesti saartel. Eestit, Saaremaad ja Leisi valda on esindatud mitmetel rahvusvahelistel muusikasündmustel, sealhulgas Baltica folkloorifestivalidel ja Europead’il Prantsusmaal (2005) ja Hispaanias (2006). Eesti rahvusliku folkloorinõukogu auhinna pälvisid muusikud 2006. aastal.

VärksSepad tegutsevad Irja Aardami juhendamisel. Aardamite perest kuuluvad ansamblisse veel juhendaja pojad Mart ja Jaan Erik. Algkoosseisu kuulusid Tiina ja Jaak Oks. Kuigi Jaak astus publiku ette ka juubelikontserdil, on ta aktiivsest muusikategemisest loobunud. Tema asemel lööb ansamblis kaasa Aardamite pere pesamuna Jaan Erik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 322 korda, sh täna 1)