Kuressaare muusikakool mures pillide vananemise pärast (1)

Kuressaare muusikakool mures pillide vananemise pärast

ÜKS GOTLANDI PILLIDEST: Seegi flööt, mida mängib Siret Sui, on saadud mõnikümmend aastat tagasi Gotlandi muusikakoolilt humanitaarabina. Klaveri taga kontsertmeister Heldi Vahter, seisab flöödiõpetaja Liivi Tamm. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare linnavolikogu revisjonikomisjoni kontroll tõi välja muusikakooli mure pillide amortiseerumise pärast. Endiselt on näiteks kasutusel mõnekümne aasta eest humanitaarabina saadud puhkpillid.

Akti koostanud revisjonikomisjoni liige Jaanis Prii ütles, et 1990. aastate alguses Gotlandi muusikakoolist humanitaarabina saadud pillid on nüüdseks amortiseerunud. Uusi pille sellises mahus asemele osta ei ole muusikakoolil aga võimalik.

Et probleemi leevendada, soovitas komisjon pillide lastele välja rentimisel arvestada nende reaalset hinda. “Rent peaks tagama pillide amortisatsiooni katte. Kallimate pillide rent võiks ka kallim olla,” arvas Prii. Näiteks viiuli renditasu on praegu 1,5 eurot kuus.

Pillipark on suur

Muusikakooli direktor Tarmo Berens tõdes, et Gotlandilt saadud ja praegu kasutusel olevast 34 puhkpillist on mängijate käes hetkel 17. Osa pille ootab parema pilli saamise korral mahakandmist ja osa pillide jaoks pole sobivat eriala õppivat õpilast.

Muusikakooli pillipark on tegelikult suur – alates kontsertklaveritest kuni plokkflöötideni välja. Direktori sõnul asendatakse pille jõudumööda igal aastal. Kõige suurem mure on muusikakoolil tegelikult hoopis klaveritega, mis vajaksid direktori sõnul kapitaalremonti.

“Aga selle töö hind on väga soolane ning lisandub veel transport klaveritehasesse,” möönis ta. Järgmised murelapsed on vananevatest pillidest metallpuhkpillid. Metall lihtsalt väsib ajapikku ja värskendada seda ei saa.

Remont hoiab elus

Tarmo Berens ei usu, et pillide lastele välja rentimise tasu tõstmine olukorda eriti parandaks. Pealegi tuleks siis muuta muusikakooli pillirentimise põhimõtteid. “Praegu on instrumentide kaupa rent ühesugune, parema instrumendi saab õpilane tänu oma õppevõimele ja oskustele. Arvan, et see on hea põhimõte,” sõnas ta. Ka rendihinna tõus kataks ikkagi vaid instrumendi hoolduse tasu.

Tegelikult toimub pillide väljavahetamine jõudumööda pidevalt. “Osa pille saab remondi abiga veel aastaid elus hoida,” kinnitas Berens. Uue pilli eelis päevinäinud pillide ees on sama või lähedase tulemuse saavutamine oluliselt väiksema töömahu ja pingutusega. “See teadmine hoiab meid ärksa kõikvõimalike toetusesaamise võimaluste osas,” märkis ta.

Berensi sõnul aitab linnavalitsus neid oma võimaluste piires. “Seda on selgelt vähe, aga prioriteete silmas pidades taotleme praegu koolipidajalt õpetajate palgamäärade tõstmist, mitte pillipargi jõulist uuendamist,” tõi Berens välja samuti väga olulise teema.

 

Niiskuserežiim pole ikka päris õige

Mõned aastad tagasi pälvis meedia tähelepanu Kuressaare muusikakooli niiskuserežiimi probleem ja sellest tingitud pillide liigne kuivamine. Nüüdne revisjoniakt tõi välja, et hoone niiskuserežiim ei ole jätkuvalt soodus puitpillide hoidmiseks. Valdavalt esineb madala õhuniiskuse probleemi muusikakoolis just paaril talvekuul.

Tarmo Berens tõdes, et pelgalt seadmete režiimi reguleerimisega midagi rohkemat ära teha ei anna. “Nüüdseks on läbi kalkuleeritud hoone üldise niiskuserežiimi hoidmine lisaseadmete abil ja see kujuneks väga-väga kalliks,” sõnas Berens, kelle teada on vähemalt praegu niisutussüsteemi ehitamisest loobutud.

Olukorra leevendamiseks on muusikakool ostnud saaliklaveritele statsionaarsed niisutusseadmed. Jõudumööda soetatakse neid ka klaveriklassidesse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 327 korda, sh täna 1)