Millest on tehtud väikesed tüdrukud?

Millest on tehtud väikesed tüdrukudEmadepäev on kohe-kohe käes ja imehea tunne on neil, kes oma armsat inimest oma kohalolekuga rõõmustada saavad.

Tõsi küll, tänapäeva emad on märksa tolerantsemad ja leppinud ka sellega, et praegune piiritute võimalustega ühiskond on lennutanud nende “pesast välja kasvanud” järglased mööda ilma laiali ning pikkade vahemaade ja kiire elutempo tõttu enam nii tihti kokku ei saadagi. Olulisim on aga see, et ollakse üksteise jaoks olemas ja hoolitakse üksteisest.

Kui vahel mõtleme, kust küll tuleb see emade tingimusteta armastus, lõputu hellus, väsimatu hoolitsus ja ilu, võiksime meelde tuletada üht vana lastesalmi, kus küsitakse: “Millest on tehtud kõik väikesed tüdrukud?” ja vastatakse: “Suhkrust ja jahust ja maasikavahust.” Ja emad saavad ju neist samadest kunagistest väikestest tüdrukutest.

Selleks, et praeguse aja plikadest veidigi sotti saada, üks lugu: Liivakasti äärel arutab kaks viieaastast. “Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?” küsib poiss. “Grete Paiaks,” vastab tüdruk kiiresti ja küsib siis poisilt: “Tahad, ma laulan sulle?” “Kas seda pikka laulu?” tunneb poiss huvi. Tüdruk noogutab enesekindlalt, poiss raputab aga pead ja ütleb veendunult: “Ei!” Hetke pärast tuleb tal öeldut kahetseda, sest tüdruk on tema kõrvalt välgu kiirusel kadunud juba teistele “marjamaadele”.

Mustvalge maailm

Elus tuleb sageli ette olukordi, kus me ei tea, mida me tegelikult sel hetkel tahame, ning oma tegemata tegusid või väljaöeldud sõnu tuleb meil pärast kahetseda. Lastega on asjalood aga märksa lihtsamad. Nad näevad asju mustvalgelt: kui sa ei taha, pole vajagi; kui sa ei küsi, ei saagi; kui sa ei tule, tuleb keegi teine jne. Solvumistel, palumistel ja vihastamisel väikeste laste maailmas kohta ei ole. Kui on, siis ainult natukeseks.

Küll aga teavad praegused väikesed tüdrukud juba varakult ja täpselt, mida nad elult ootavad ja tahavad. Kui kümmekond aastat tagasi oli lasteaiatüdrukute hulgas ikka neid, kes tahtsid saada müüjaks või siis lihtsalt emaks, siis nüüd võlub väikseid tüdrukuid kuulsus ja meelelahutusmaailm – lauljaks, tantsijaks ja näitlejaks tahab saada arvestatav osa plikatirtsudest. Neile ei lähe korda oma laulu- ega tantsuoskus ja see, mida arvavad pähe karanud ideest ümberolijad, sest julgus ja pealehakkamine on märksõnad, mis tänapäeva naisehakatisi elus edasi viivad.

Tüdrukud annavad juba titest saadik silmad ette pea igale poisile nii kõnearengus, igapäevastes teadmistes kui ka sotsiaalsetes oskustes. Seetõttu saab neile juba maast-madalast osaks imetlus ja kiitmine.

Kui lasteaiapidudel on vaja lugeda pikki luuletusi või laulda mitmesalmilisi laule, on just tüdrukud need, kes alati “välja veavad”. Väikeste tüdrukutega ei pea täiskasvanu pahandama nii palju kui väikeste poistega. Mitte et tüdrukud üldse pahandusi ei teeks, vaid ma näen, kui oskuslikult tüdrukud sekeldustest puhtalt välja tulevad, end välja vabandavad või siis poistest patuoinad teevad. Ja seda kõike juba nii noorena.

Tüdrukud vallutavad jõuliselt ka poistele mõeldud maailma, pakkudes võrdväärset konkurentsi pallimängudes, ronimisel, rattaga võidusõitmisel ja muudes osavust ja jõudu vajavates tegevustes.

Tegelikult on meie ühiskond seda soosiv, sest naised on saavutanud arvestatava iseseisvuse nii ärimaailmas kui ka poliitikas. Uus kaitseväe seadus lubab nüüd vabatahtlikena ajateenistusse astuda ka neidudel. Naised mängivad jalgpalli ja juhivad keerulisi masinaid.

Riietudeski valivad paljud väikesed tüdrukud just püksid. Neid pisikesi piigasid, kes seelikuid-kleite enam selga panna ei taha, polegi lasteaias nii vähe. Seepärast on nii armas vaadata, kui veidigi pidulikumatel lasteüritustel on tüdrukutel seljas kleidid-seelikud, sest naiseliku välimuse eest hoolitsemine saab alguse ju varasest lapseeast. Ja uskumatu, aga väikesed mehehakatised märkavad sedamaid, et tüdrukud on neil kordadel tavapärasest ilusamad. Vaatamata sellele, et tegu on väikeste lastega, kujunevad juba lasteaiaeas välja oma sümpaatiad. Nii annab mõnigi poiss ära oma viimase kommi ja saab tragilt tüdrukult põsemusi.

Teavad, mida tahavad

Tüdrukud teavad, mida nad elult tahavad, ja seda näitavad nad poistele ka välja.

Siinkohalgi üks väike lugu: Kiikedel kiigub kaks lasteaialast. Nad hoiavad käest kinni ja kiiguvad vaikselt samas tempos. Tüdruk küsib poisilt: “Kas sa elad korteris või majas?” “Majas,” vastab poiss. “Mitu korrust sinu majal on?” tunneb tüdruk huvi. “Üks,” sõnab poiss. “Minu majal on viis,” teatab tüdruk tähtsalt ja lisab siis kahetsevalt: “Kahju, et sinu majal ainult üks korrus on…” ja libistab vaikselt oma käe poisi peost välja. “Kahju, jah,” vastab poiss, vajub kiige peal kössi ja jääb väga nukraks. Tüdruk annab aga jalgadega hoogu ja kiigub võimsaid kaari tehes edasi.

Tänapäeva väikeste tüdrukute mängud jäljendavad uskumatult tõepäraselt reaalset elu. Samas kanduvad lasteaiamängudesse edasi ka telerist ja internetist ammutatud teadmised. Teleseriaalide tegelased, näiteks ülipopulaarsed Frida, Häidi ja Marion “Kättemaksukontorist” on hõivanud koha laste mängumaailmas. Juba ammu tüdrukute mänguasjade hulka kuulunud kauneid Barbie’sid ja armsaid beebinukke on tasapisi välja tõrjumas omapäraste värvide, kehakuju ja aksessuaaridega Monster High’ nukud. Sarvede ja kihvadega nukke riietatakse, toidetakse ja võetakse magamise ajal kaissu. Kuni tüdrukute mängudes püsivad hoolitsemise ja hellitamise motiivid, ei ole olulist vahet, kas mängutegelased on nunnud või mitte.

Selge, et infotehnoloogia-vahenditest pungil kodudes kasvavatel lastel on võrreldes varasematega ka teistsugused mängud. Usun aga, et nukkudega mängimine, olgu siis millistega tahes, ei kao tüdrukute elust kuhugi. Omamoodi emaks-olemise kogemuse oma lapsepõlvest saavad nad samuti igal juhul.

Teine lugu on see, et kõigist nukuemadest edaspidises elus emasid siiski ei saa. Parim, mida oma tütardele soovida, on aga see, et neile saaks osaks samasugune õnn nagu meile – olla ema oma imepärases rollis.

Piret Kaasik
lasteaiaõpetaja ja lapsevanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 779 korda, sh täna 1)