Suveks viiakse lambad laidudele rohtu sööma (2)

Suveks viiakse lambad laidudele rohtu sööma

AJALOOLINE SIDE: Aleksander Õun jätkab sarnaselt oma esivanematega loomade karjatamist Udriku laiul. Paadininas teeb reisi kaasa maahoolduse spetsialist Piret Sepp. Foto: Sander Ilvest

Koostöös keskkonnaametiga alustasid maastikuhooldajad iga-aastast lammaste vedu väikesaartele ja laidudele, et tagada sealsete maastike korrashoid ja looduskaitseline väärtus.

Esimesena jõudsid lambad sel aastal Pöide valla Udriku ja Selkare laiule, kuhu lambakasvataja Aleksander Õun tegi Kübassaare ja Unguma sadamast kokku neli paadireisi, viies laidudele 25 kohalikku tõugu lammast.

Viimased paarkümmend aastat Pöide valla laidudel lambaid karjatanud Aleksandri 78-aastane vanaisa Harri Õun rääkis, et nende perel on Udriku laiuga ajalooline side. Udriku laiult on pärit nii tema vanavanemad kui ka isa ja Harri vanaisa pidas saarel Kingli mõisa heinamaavahi ametit. Ka Harri ise on väiksena Udrikul üksjagu aega veetnud.

Pärast Eesti iseseisvumist lambaid pidama hakanud Harri Õun on koos abikaasa Leiliga pälvinud maahooldajatena ka keskkonnaameti tänukirja. Igal aastal on nad teinud laidudele loomi viies ja tuues kokku keskeltläbi kaheksa reisi.

Tavaliselt on lambad paati tõstetud maikuu esimesel poolel ja tagasi Saaremaale transporditud oktoobri esimesel nädalal. “Pärast läheb meri tormiseks, seepärast püüame minna oktoobri alguses, kui on vaiksemad ilmad,” märkis Harri Õun.

Staažikas maadehooldaja rääkis, et lambad, keda ootab ees esimene paadisõit, tuleb paadi juurde viia ja paati sisse tõsta. Need, kes lähevad merereisile juba teist korda, ronivad aga ise paati nii kevadel minnes kui ka sügisel tagasi tulles. “Pole muud kui vilista korra ja kari on koos, vanad lambad ees ja talled järel,” ütles Harri Õun.

Küsimusele, kas lambaid suve jooksul laidudel ka hukka saab, vastas Harri, et nõukogude aja lõpus ja Eesti riigi alguses käisid Pärnu mehed, kaks mootorit paadil taga, Udrikul spinninguga lambaid püüdmas.

“Viskasid laiul spinningut villa sisse ja peaaegu iga aasta said ühe lamba kätte ka,” rääkis Harri Õun, kelle sõnul vargaid kätte küll ei saadud, kuid kaluritel õnnestus merel paadinumber üles kirjutada ja nii selgus, et lambavargad olid pärit Pärnu kandist.

Praegu võõraid laidudel enam kohatud pole, kuid vahel harva jääb mõni tall ikka kadunuks.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Piret Sepp ütles, et kindlasti viib ka Mustjala valla lambakasvataja Kaido Eigo sel aastal poolsada lammast Laidu saarele Küdema lahes. Hea tavana jätkub lammaste karjatamine Vilsandi saarel ja seda ümbritsevatel laidudel, kuhu võib minna umbes 1500 lammast. Lahtine on praegu lammaste viimine Loonalaiule.

Loomi karjatatakse Kõinastul ja Võilaiul, huvi on tuntud lammaste viimise vastu Muhumaa lähedal asuvale Suurlaiule ja Viirelaiule. Samuti on kõne all olnud maastikuhooldus Abruka lähedal Kasse laiul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 837 korda, sh täna 1)