Lugeja kiri: Mis siis siin maailmas üldse loeb? (13)

Elus tuleb ette igasuguseid päevi. Rõõmu-, kurbuse-, mure-, leinapäevi. Need on osake meie elust.

Oli 8. mai. Pidime mulda sängitama oma armsa venna. Kuna kirik oli remondis, siis viidi leinatalitus läbi Kauba tn 5, mis on väga ilusasti kohandatud kirikutalituste jaoks. Nüüd on mul hinges okas ja see on valus!

Enne kui leinatalitus algas, sättisid omaksed kimpe-pärgi. Asetasin venna jalgadele kaks valget roosi. Selja tagant tuli ootamatult keegi nagu kurjuse kehastus, tõmbas need roosid puusärgist ja toppis põrandale pärgade vahele.
Tütar minu kõrval küsis: “Mis te teete – need on ju õe lilled vennale?”

“Mis see siis loeb?” kõlas julm-külm vastus.

Jäin nagu halvatu seisma.

Öelge teie, kallid inimesed, mis siin maailmas siis üldse loeb? Austust pole enam surnute vastu ka.

Kirikute kogudused jäävad järjest hõredamaks, noortel on oma usud-jumalad, vanad kaovad, siit tuleb küsimus: kuidas saab niisugune inimene töötada kiriku juures, võib-olla saab veel palka ka?

Minu vanaema, kes oli süvausklik, ütles meile, lastele, et mis surnule pandud, seda ei tohi ära võtta, see toob õnnetuse kaasa.

Tahan hoiatada neid, kel tulevad ette leinapäevad ja kes tahavad ärasaatmise läbi viia Kuressaare Laurentiuse kirikus. Olge valvel, seal on inimene, kel on õigus kõigeks!

Tänan südamest õpetaja Toplaant, tema poolt oli kõik südamlik-kaunis. Jõudu temale!

Kui puusärk autole asetati, tõi keegi mulle minu roosid. Kui minu venna oli väga raskes seisundis, ütles ta: “Õeke, too mulle siis ikka valged lilled.”

Hauda need õied said, mitte aga sinna, kuhu olid mõeldud. Venna soov ei täitunud.

Leinav õde

Kommenteerib Anti Toplaan, EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja:

Laurentiuse koguduse ruumides toimub aastaringselt palju erinevaid talitusi-teenistusi, nende hulgas matusetalitusi keskmiselt paaril korral nädalas.

Kirikusse tulles on loomulik arvestada ühelt poolt konkreetse kiriku tavadega ja teisalt ka inimeste tunnete ja leinaga. Kuigi kiriku juures on abiks paljud vabatahtlikud, peavad olemasolevad töötegijad täitma samaaegselt mitmeid ülesandeid.

Konkreetne töötegija täitis oma ülesandeid, milleks on muu hulgas matuseliste suunamine olukordades, kus võib kasutada erinevat praktikat. Juhtunust lugedes on ilmne, et töötegija ei arvestanud inimeste ootusega. Vaatamata sellele, et konkreetne inimene on teinud väga palju tavainimestele nähtamatut tööd, on kahju, kui märgatakse vaid sellist juhtumit.

Konkreetse olukorra pärast palun koguduse nimel vabandust. Samas peab mõistma, et paljudel juhtudel vajavad matuselised nõu, kuid tundlikus olukorras peab loomulikult tajuma hea tava piire.

Kiriku töötegijad ja vabatahtlikud on saanud palju positiivset tagasisidet, aga see valdkond ei ole kergete killast, kuna iga päev tuleb kokku puutuda erinevate olukordade ja elusaatustega. Inimeste ootused kiriku töötegijatele on kõrged, aga kui seal ka vahel eksitakse, on see inimlik. Kindlasti ei saa kirjeldatud juhtumist teha järeldusi terve koguduse või teiste talituste kohta.

Siinkohal on hea võimalus kutsuda inimesi mõtlema, kas nemad saaksid ise anda oma panuse koguduse juures tehtava vabatahtliku tööna. Alustada võiks taasavatava kiriku koristustalgutel osalemise või kirikuvalves olemisega. Abilised on väga oodatud ja võivad oma soovist teatada koguduse kantseleisse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 523 korda, sh täna 1)