Iive tõusumärke ei näita (3)

Iive tõusumärke ei näita

ÜKS KOLMESAJA VIIEKÜMNE NELJAST: Merlin Helmi ja Taniel Varese poeg Ian Vares on üks neist lastest, kes sündisid aastal 2011. Pildil kätleb vanematega linnapea Mati Mäetalu. Foto: Egon Ligi

Kuna surmade arv ületab endiselt sündide oma, on loomulik iive Saare maakonnas jätkuvalt negatiivne. Samas on miinusmärgiga näitaja siiski oluliselt väiksem kui viis-kuus aastat tagasi.

Statistikaameti andmed, mis käsitlevad aastaid 1963–2012, näitavad, et kui veel 1993. aastal oli nii sünde kui surmi võrdselt (mõlemaid 537) ehk iive null, siis juba järgmisel aastal oli iive –98. Sestpeale on see näitaja olnud vaid negatiivne: 1996. aastal –181, 2003. aastal aga koguni –235.

“2003. aastal põhjustas seda suurt langust ehk ka seadusemuudatus üliõpilastele toimetulekutoetuse maksmisel,” arvas Saare maavalitsuse kantselei nõunik, perekonnaseisuametnik Avo Levisto. “Üliõpilased registreerisid end oma kodudest eraldi perekondadena välja. Laste sünd määratakse aga ema elukoha järgi.”

Veel 2008. aastal oli maakonnas iive –123, ent sellest alates on see püsinud alla saja: 2009. aastal –79, 2010. aastal –69, 2011. aastal –52 ja mullu –82.

Küll positiivne, küll negatiivne

“Sünde viimasel ajal juurde tulnud ei ole, küll on aga vähenenud surmade arv,” kommenteeris Levisto. Käesolevaks aastaks prognoosib ta siiski suuremat miinust, kuna surmasid on esimese nelja kuuga olnud rohkem kui mullu.

Varasematel aastakümnetel on iive olnud küll pluss-, küll miinusmärgiga.

1963.–1974. aastani olid ülekaalus sünnid. Madalaim iive sellest perioodist on kirjas 1966. aasta kohta: 19. Kõrgeim (164) pärineb aga aastast 1964.

Seevastu aastail 1975–1978 ületas surmade arv sündide oma: 1975. aastal oli sünde 563 ja surmi 564 ehk iive oli –1. Järgmisel, 1976. aastal oli surmasid sündidest juba 34 võrra rohkem. 1977. aasta puhul on iibeks märgitud –10, 1978. aastal aga –5. Edaspidi on näitaja taas plusspoolel, välja arvatud 1980. aastal, mil sünde-surmi oli võrdselt 579, ning 1985. aastal, kui iibeks on märgitud –60.

Rohkem kui saja võrra ületas sündide arv surmade oma aastail 1987–1990. 1987. aastal oli iive 126, 1988. aastal 131, 1989. aastal aga lausa 244.

“See oli laulva revolutsiooni tulemus,” märkis Levisto. “Sündide arv kasvas sel ajal kõvasti.”

Sestpeale hakkasid iivet tähistavad arvud taas kahanema.

Kolm- ja poolsada sündi aastas

1960-ndatest 1993. aastani sündis aastas üle poole tuhande lapse – 1963. aastal koguni 683. Rohkemgi tittesid nägi ilmavalgust aastail 1987 ja 1988 – vastavalt 680 ja 688. Tippaeg oli aga 1989. aasta 753 ja 1990. aasta 713 uue ilmakodanikuga. Pärast seda hakkas sündimus langema: 1994. aastal 474 last, 1995. aastal veelgi vähem, 440.

1996. aastal oli sündide arv juba alla kolme- ja poolesaja (343) ning on enam-vähem selle suurusjärgu juurde jäänudki. Kõige vähem lapsi nägi ilmavalgust 2003. aastal – vaid 298.

Mullu, 2012. aastal oli loomulik iive positiivne vaid Harjumaal (sealhulgas Tallinnas) – 1126 – ja Tartumaal – 307. Negatiivse iibega maakondadest on ülivõimsalt esikohal aga Ida-Virumaa, kus vastav näitaja on koguni –1097.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 111 korda, sh täna 1)