Lõu külas alustas Saaremaa esimene lõngavabrik (14)

Lõu külas alustas Saaremaa esimene lõngavabrik

SAAREMAAL ESIMESED: Villaveski omanikud Merike ja Egon Sepp on kedranud juba paarkümmend kilo lõnga. Foto: Egon Ligi

Salme vallas tegutsev Sõrve Villaveski kirjutas Saaremaa lambakasvatuse ajalukku uue peatüki, alustades paar nädalat tagasi esimesena maakonnas kohalikust lambavillast kammlõnga tootmist.

Villaveski omanikud Merike ja Egon Sepp rääkisid, et kahe nädalaga on nad kedranud juba paarkümmend kilo lõnga ning info villavabriku töötamise kohta on jõudsalt levinud. Üha sagedamini tulevad telefonikõned lambakasvatajatelt, kes soovivad oma villa lõngaks vahetada. Praegu villaveski tellimusi ametlikult siiski veel vastu ei võta, toodang valmib esialgu seadmete tundma õppimise ja häälestamise käigus.

Villavabriku 200 000 eurot maksma läinud seadmed on valmistatud erinevates riikides spetsiaalselt Saaremaa lammaste villa eripära arvestades ning kokku pandud Soomes. Näiteks on villahunt erilise kolmnurkse trumliga, mis puhastab villa okastest palju paremini kui ümmargune trummel.

Tehnika viimane sõna

Nii pesumasin, villahunt, heidekamm kui ka ketrusmasin on kõik kaasaegse villatöötlemistehnika viimane sõna ning võimaldavad valmistada väga erineva koostise ja paksusega lõnga.

Kuivatusseadet vabrikul veel ei ole ja vill kuivab resti peal hoovis, kuid ettevõtte kosudes on kavas osta ka korralik infrapuna-vaakumkuivati.

“Kui räägime nišitootmisest, siis on need kõige ideaalsemad masinad,” ei olnud Egon Sepp välismaalt saabunud tehnika kiitmisega kitsi.

Kui tavaliselt võtavad villavabrikud vastu 3–7 cm pikkust villakiudu, siis Lõu villavabrikus on võimalik lõnga teha kuni 27 cm pikkusest kiust. Seega ei pea lambakasvataja lammast pügama kaks korda aastas, ütles Merike Sepp, kelle sõnul on pika kiu tõttu nende teenusest huvitatud näiteks juba ka üks mandril tegutsev angoorakitsede kasvataja. “Mida pikem kiud, seda peenemat lõnga saab teha, päris sellist Haapsalu salli lõnga saab meil siin teha,” kinnitas Merike Sepp.

Sõrve Villaveski võib hakata lõnga tegema alates ühest kilost villast, samas kui suured vabrikud võtavad lambakasvataja jutule alles 50 või 100 kilogrammi villaga. Seevastu masstootmiseks sõrulaste villavabrikul jõudlus puudub. Arvestatud on maksimaalselt 40 kilo villa töölemisega päevas, mis võimaldaks lõngaks teha ühe viiendiku Saaremaa lammaste villast.

Nii Merike kui ka Egon Sepp tunnistasid, et kui nad kuu aega tagasi villavabriku masinad kätte said ja välismaa juhendajate abil esimesi arglikke katsetusi tegid, oli tunne väga nutune. “Proovisime ühte- ja teistpidi ning suhtlesime õpetajate ja tootjatega, aga me ei saanud aru, mis viga on – lõng tuli ühtlaselt ebaühtlane, peenike vaheldumisi jämedaga,” meenutas Egon Sepp. “Kõik paistis lootusetu, kogu elutöö oli justkui null,” meenutasid villavabriku omanikud.

Tulemusega väga rahul

Nüüd, kui villavabriku masinate häälestamisega ühele poole on saadud, on Sepad vabriku rajamiseks kulunud kolme aasta töö tulemusega väga rahul.

Ketrusmasinast tulev kammlõng on hästi pehme, soe ja meeldiv, nii et sellest kootud rõivaid kannatab panna ka palja ihu peale, märkis Merike Sepp.

Kuressaare linna 450. sünnipäeva laadal läks kõige paremini kaubaks 10 protsenti koeravilla (landseeri tõug) sisaldav lõng. “See oli kõige kallima hinnaga, aga osteti kõige kiiremini ära, sest inimesed usuvad koeravilla ravitoimesse,” sõnas Egon Sepp.

Sõrve Villaveski toodangu omadusi on mõned asjatundjad juba jõudnud ühele pulgale seada Iirimaa ja Gotlandi saare villavabrikute eliittoodanguga. Mõistagi on Sõrve lõngatootjatel tippu jõudmiseks käia veel pikk tee. “Kui Inglismaal või Itaalias on lõngatehastel töökogemust 160–180 aastat, siis meie oleme töötanud kaks nädalat,” viitas Egon Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 196 korda, sh täna 1)