Tõmbekeskus Kuressaaret vajab kogu Saaremaa (14)

Juba üle kümne aasta käib vilgas ja viljatu arutelu haldusreformi vajalikkuse üle, arutelust kaugemale ei ole aga paraku jõutud, kui üksikud liituvad omavalitsused välja arvata.

Kuigi haldusreformi teema peaks sisaldama kõike, mis puudutab avalikku haldust ja kodanikele vajalikke avalikke teenuseid, on kogu jutt käinud peamiselt siiski haldusterritoriaal-se reformi ümber.

Põhjuseks on muidugi asjaolu, et riigi jaoks on see kõige mugavam ja lihtsam käsitlus, mis jätab kogu vastutuse toimuva protsessi eest ainult ühinevatele omavalitsustele.

Ühtsed avalike teenuste standardid

Esimene samm, mis riigil tuleks haldusreformi elluviimiseks teha, on üle Eesti ühtsete avalike teenuste standardite kehtestamine. Praegu erineb omavalitsuste pakutavate avalike teenuste hulk ja tase Eesti piires kindlasti kõvasti.
Kodanikele riigi territooriumil võrreldava teenuse tagamine on aga siiski riigi ülesanne, mitte iga üksiku omavalitsuse probleem. Sellest ka reformi riiklik vajadus.

Saaremaal on ainult üks tõmbekeskus ja see on Kuressaare. Vaatamata sellele ei ole Kuressaare elanike arv viimastel aastatel kasvanud – Saaremaa elanike vähenemise arvel on kasvanud hoopis Tallinna ja Harjumaa elanike ning välismaal tööl käivate inimeste arv.

Alles hiljuti selgus, et 2013. aasta esimese nelja kuuga on Saaremaa elanike arv vähenenud koguni 309 inimese võrra. Kui me kiiremas korras ei tugevda maakondades tõmbekeskusi, siis ei suuda need ka tulevikus konkureerida kaugemal asuvate suuremate tõmbekeskustega.

Kui täna ei suuda elanike väljavoolu takistada Kuressaare linna suurune omavalitsus, siis väiksematest valdadest ei tasu üldse rääkida.

Leisi vald on oma elanikele pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi poolest vabariigi esimeste hulgas, ometi vähenes elanike arv veidi rohkem kui kümne aastaga 18 protsenti ehk praktiliselt 1/5. Lõpuks ei ole enam inimesi, kellele teenuseid pakkuda.

Regioone oleks saanud tugevdada ka omavalitsusi liitmata – täiendavat raha ja võimu korraldada maakonna asju tulnuks anda kas omavalitsusliitudele või maavalitsustele. Praegu on sellega juba hiljaks jäädud.

Demokraatia tulemust ei anna

Pikemas perspektiivis jooksevad tugevate kohalike tõmbekeskusteta maakonnad tööjõulisest elanikkonnast tühjaks, sest maakonnalinnades ei ole piisavalt äraelamist võimaldava palgatasemega töökohti. See on juba juhtunud Valga, Põlva ja Jõgeva puhul. Kas oodatakse, millal kõigis maakondades tekib sama olukord?

Lihtsam on täna kohalike tõmbekeskuste tugevdamise abil pidurdada inimeste äravoolu maakondadest, kui kümne aasta pärast tõdeda, et haldusreformiga on lootusetult hilinetud ja inimeste tagasimeelitamiseks vajalikke ressursse ei ole võtta kusagilt.

Maailma praktikas ei ole siiani näidet, et haldusreform oleks läbi viidud vabatahtlikkuse alusel – alati on selle lõpuks ära teinud riik. Vaevalt meiegi nii erilised oleme, et vajalik lõpptulemus saavutatakse demokraatiat mängides.

Varem või hiljem on riik sunnitud haldusreformi läbi viima jõupositsioonilt lähtudes. Siis võib olla juba liiga hilja.

Tahaks loota, et riigi tasemel saavutatakse poliitiline konsensus võimalikult kiiresti ja toetatakse regionaalministri asjalikke ettepanekuid. Vastasel korral kaotame asjatult inimesi, aega ja muidugi ka raha.

Mart Mäeker
Leisi vallavolikogu liige, 
Eesti Keskerakond

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 594 korda, sh täna 1)