Linnateatri suvi toob Sadamaaita Lööne soo talgud (4)

Saaremaa valsi salongiõhtu

ETENDUSPAIKA ÜLE VAATAMAS: Piret Rauk, Tiit Palu, Silver Vahtre ja Aarne Mägi arutasid eile Sadamaaidas lähemalt, kuidas ja mismoodi talgute atmosfääri luua. Foto: Egon Ligi

Kuressaare linnateatri tänavune suvelavastus “Talgud” on inspireeritud Debora Vaarandi poeemist “Talgud Lööne soos” ja tähistab ühtlasi Sadamaaida väärikat 350. sünnipäeva.

Eile lavastuse ruumi üle vaatamas käinud lavastaja Tiit Palu ütles, et ehkki Vaarandi poeem pole täies ulatuses kõigile ehk tuntud, teavad osa sellest kindlasti ääretult paljud. See mainitud osa on “Saaremaa valsi” sõnad, mida Raimond Valgre oma kuulsas laulus kasutas.

Vaarandi poeem räägib 1946. aasta 9. juunil Lööne küla lähedal soos toimunud talgutest, mis olid esimesed sotsialistlikud noorsootalgud, kuhu tuli kokku 800 noort inimest üle Saare- ja Muhumaa. Tehti tööd ja isetegevust. “See omal ajal väga suur sündmus, mis toimus suhteliselt kohe pärast sõda ja kuhu noorsugu tuli kokku rahu ajal, ongi loo lähtekohaks,” avaldas Palu.

Ajaloohõnguline ja lõbus

Lavastuses on viis tegelast, kes räägivad oma mõtetest, elust ja oma seostest talgutega. Lauldakse ka üldtuntud Saaremaa laule. Ühtlasi tähistatakse selle suvelavastusega Sadamaaida 350. sünnipäeva. “See on ju üks Kuressaare vanemaid ehitisi,” märkis Palu.

Kunstnik Silver Vahtre lausus, et on lavastuse veel lõpetamata käsikirjaga tutvunud ja leidnud sealt palju nalja. “Seal on väga palju naermaajavat, aga muidu on see tõsine ja huvitav lugu. Muide, seal on lausa mõndagi seikluslikku,” rääkis Vahtre. “See on ikkagi suveteatri lavastus ja olen mõelnud, et sel puhul on ehk sobiv omadussõna “helge”. Kuulame küll seal teiste inimeste lugusid, aga need viivad me endi mõtte rändama,” nentis Palu. Lavastaja sõnul on elu tragikoomiline. “Ka kõige viletsamal ajal on alati lootust. See ei kao iial.”

Tänavune suvetükk ei ole kindlasti kronoloogiliselt paika pandud ajaloodraama. “Meil on ikkagi väljamõeldud inimesed ja võib-olla väljamõeldud inimeste kasutamine võimaldabki meil seiklusi huvitavamaks teha,” sõnas lavastaja. Kunstnik Vahtre möönis, et see muidugi ei tähenda, et “Talgutesse” ei puutuks üldse konkreetseid ajaloolisi isikuid nii Eestist kui ka kaugemalt.

Linnateatri direktori asetäitja loomealal Aarne Mägi märkis, et tänavune suvelavastus saigi tegelikult innustust sellest, et Sadamaait nõnda väärikasse ikka on jõudnud. “Meie esialgne plaan oli anda sellele tähendus, kuna oleme seal ju igal suvel mänginud,” ütles Mägi. Seega oldi veendunud, et tänavune lugu peab olema Saaremaa-teemaline.

Kindlasti on, mida oodata

“Nii palju, kui oleme rääkinud, siis Tiitu inspireeris väga palju see, kuidas talgutele sõideti toona kokku üle terve Saaremaa,” ütles linnateatri direktor Piret Rauk, kes tänavuses suvetükis näitlejana rolli teeb. Rauk ja Mägi rõhutasid, et kuigi lavastus on inspireeritud sõjajärgsel ajal toimunud sündmusest, ei saa seda kindlasti võtta kui üht traagilist ja rasket lugu. Ka sel ajal leidsid inimesed elus palju ilusat ja oskasid elurõõmsad olla.

Ehkki nii Tiit Palu kui ka Silver Vahtre on varasematest kordadest Sadamaaidaga tuttavad, arutati eile, milline lavakujundus välja võiks näha. Võib juhtuda, et publikut ootab aidas ühe lavaelemendina ees ajastutruu GAZ 51. Talgud ju ikkagi.

 

“Saaremaa valsi” salongiõhtu

9. mai õhtul kogunes Valjala rahvamajja järjekordsele salongiõhtule paras seltskond, et meenutada 9. juunil 1946. aastal toimunud suuri uudismaa ülesharimise talguid Lööne soos.

Hiljuti, kui Soomes viibisime, said soomlased üllatuse osaliseks, kui kuulsid, et “Saaremaa valss” on sündinud just meie vallas. Keegi neist ei arvanud, et on olemas lauluga seotud reaalne koht ja sündmus.

Nii sündiski idee korraldada salongiõhtu, kutsuda kohale toona talgutel osalenud inimesed, et kuulata nende mälestusi ja salvestada need ajaloo tarbeks. Õnnitleti just sel õhtul oma 91. sünnipäeva tähistanud Leida Vilsaart. Toonastest talgulistest olid kohal veel Berta Treima, Üülo Sink ja Heimar Laanemets.

Poeem “Talgud Lööne soos” kanti ette kolmes osas. Muusikalist meeleolu lõid rahvamaja rahvapilliansambel ja akordionist Enn Tomson.

Ekraanile kuvatud vanadelt talgupiltidelt püüti ära tunda toonaseid osavõtjaid. Läks vaidluseks, kes oli see valgepäine neidis, keda peetakse linalakk-neiu prototüübiks. Leiti, et küllap on see Debora Vaarandi väljamõeldis nagu kuldtärniga nooruke sõjameeski.

Kuigi, see esimene paar, kes Ürtsi mäe murul tantsu lahti lõi, on visalt inimeste mälus Asta Mets ja… Noorukese sõjamehe kohale kandideerivad Heino Villsaar, kes oli tollal Lööne rahvamaja juhataja, ja tuntud tantsu-, laulu- ja pillimees Voldemar Lember, kes oli äsja vabanenud armeest ja kandis peol sõdurivormi.

Jõuti järeldusele, et “Saaremaa valsi” sünnipaika ja sellega seotud legendi peaks vald paremini ära kasutama. See on lähitulevikus ka kavas.

Aare Martinson, Ester Vaiksaar

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 111 korda, sh täna 1)