Ajakaja: Elu ühe hingetõmbega

Vanasti oli kombeks, et viisaastak tehakse paari aastaga. Sel aastal juhtub kevad umbes ühe nädalaga. Vahel ja liiga sageli tundub, et elamegi elu ühe hingetõmbega.

Kiirus on see, mis paigutab asjad turbomeetodil korraga ühes ajahetkes juhtuma. Ja siis satub kõik ühte potti – hea ja halb, soolane ja magus, ilus ja inetu.

Ajad on muutunud selliseks, et kõik on segi ühes ajahetkes, ja tõsiselt raske on selles olukorras head ja halba eristada, olulist ebaolulisest lahku lüüa.

Avalikus ruumis on seoses meediaga juba pikemat aega päevakorral küsimus, kuidas võidelda intellektuaalse prügiga. Jah tõesti, looduse reostamine ei olegi enam nii valuline probleem kui see intellektuaalne prügi me ümber. Ja ma ei pea siin enam silmas mõttetuid lausungeid inimeste isikliku sõnavabaduse praktika sildi all.

Me meediaväli on jõudnud kriitilise piirini nii reklaami, uudiste, sündmuste kui ka muu inimeste tähelepanu püüdva melu osas.

Me oleme jõudnud tähelepanuühiskonda, kus võidab see, kes saab teised oma “õuele”. Kvaliteet ja sisu on muutunud teisejärguliseks.

Tean inimesi, kes enam telekat ei vaata, sest seal on liiga palju reklaami. Tean inimesi, kes on loobunud lehtede lugemisest, sest selles uudistevoos ei leia enam oma asja üles. Tean inimesi, kes on vahetanud karjääri nimel pingutamise hoopiski oma isikliku heaolemise üles leidmise vastu.

Jah, selles kiirustamisest ja mürast tiines ajas on tõesti keeruline mõelda, et keegi loobub edukast karjäärist ja hakkab kõigi oma magistri- või muude kraadidega näiteks autojuhiks. Ja seda ajal, kui isegi loodus on endale turbo peale keeranud – nagu tänavu, et kogu kevad peab ära mahtuma umbes nädalasse või paari.

Mis on siis selle mõttekäigu moraal? Kas selles, et veel kord tõdeda, kuidas maailm on muutunud?

Ei-ei, hoopiski selles, ma arvan, et rohkem kui kunagi varem peaksime mõtlema, et elamiseks antud aeg on meil tegelikult piiratud. Ja selle mõte sõltub sellest, kuivõrd me suudame selle aja kvaliteetselt sisustada. Olgu siis kas või nädala. Aga peaasi, et see on kvaliteetne ja meile rõõmu pakkuv. Peaasi, et me seda märkame, peaasi, et me selle ära tunneme ja seda väärtustame!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)