Kuidas kaardistada raha?* (3)

Kuidas kaardistada raha2013. aastal on kavas algatada uus Saare maakonnaplaneering perspektiiviga aastani 2030. Uue maakonnaplaneeringu üks eesmärke on kaasa aidata majanduskeskkonna arendamisele ja töökohtade loomisele.

Üks majanduse indikaatoreid on raha. Kuna planeering on ruumiline dokument, siis leidsime, et oleks põnev raha kaardile panna. On ju seal, kus on raha, tõenäoliselt ka inimene ning kus “rahakuhi” suurem, valgub raha rohkem ka laiali.

Üks küsimusi, millele vastust otsisin, oli see, kas investeeringutoetused, mida EAS-i ja PRIA kaudu jagatakse, aitavad ka tegelikult maal töökohti luua. Samuti soovisin teada, kas maakonnas on selliseid piirkondi, mis omavad suuremat potentsiaali töökohtade loomisel ja säilitamisel ning milliseid ruumilisi meetmeid töökohtade säilitamiseks-loomiseks kasutada.

Kuressaare-kesksed kaardid

Raha kaardistamiseks kutsusin geograafina appi teise geograafi Tambet Kikase. Kasutasime riigi informatsiooni keskuse ehk RIK-i andmeid kõigi Saare maakonnas 2011. aastal registreeritud ettevõtete kohta. Registrisse kuulus toona 4211 ettevõtet, neist 1434 oli vähemalt 100-eurose käibega. Väga palju kuulub registrisse ettevõtteid, millel tegelikult käivet pole.

Kasutasime ka andmeid EAS-i ja PRIA kaudu jagatud toetuste (sh Leader) kohta aastail 2007–2013. Ettevõtete ja toetuste andmed sidusime asustusüksustega – külade, alevike, linnaga. Ettevõtted asetasime sinna, kuhu need registreeritud on. Iga toetuse – pean siin silmas vaid nn kõva raha toetusi – puhul selgitasime välja, kuhu see tegelikult on läinud.

Saadud andmete põhjal koostasime mitu kaarti.

Kaart, kus on ära toodud Saare maakonna toetuste jagunemine sektorite – äri, avalik ja mittetulundus – lõikes, paistab ruumiliselt suhteliselt ühtlane. Võiks öelda, et toetust on saanud enamik Saaremaa asustatud kohtadest. Ükski piirkond ei eristu eriti – et just sinna on toetusi läinud teistest oluliselt rohkem.

Sekundaarsektori kohta koostatud kaart kajastab ettevõtteid, kus midagi toodetakse ja kus on ilmselt kõige rohkem töökohti. See kaart on aga väga Kuressaare-keskne: raha selles sektoris ja ka töökohad paiknevad Kuressaares või linna lähedal – Nasval, Vättal, Mullutus. Ülejäänud maakond paistab selles osas suhteliselt tühi.

Tertsiaalsektorit – teenindus, kaubandus, turism – puudutav kaart paistab eelmisest pisut kirevam, ent siiski on pilt taas üsna Kuressaare-keskne. Samas, näiteks Laimjala valla Lahe külas, kus elab umbes kümme inimest, on registreeritud puidukaubandusega tegelev ettevõte. Neid üksikuid värvilaike maapiirkondades annab kergesti põhjendada.

Seda kaarti vaadates võib tõdeda, et raha on ikkagi Kuressaares ja ümber linna, valgudes sealt ka pisut välja. Valjalas ja Orissaares ning ka Kärlal võiks rahakogus küll suurem olla.

Kaart, kus on kasutatud andmeid nii toetuste kui ka registreeritud ettevõtete kohta ega põhine viimaste käibel, on suhteliselt sarnane eelmisega.

Kaardil eristuvad näiteks piirkonnad, kus tegutseb rohkem põllumajandustootjaid ja kutselisi kalureid – viimaste poolest võib esile tõsta Koguvat ja Kallastet Muhus.

Saame järeldada, et toetuste arv pole ettevõtete arvuga eriti seotud. Näiteks Sääre külas Torgu vallas ei ole ühtki registreeritud ettevõtet, aga toetusi on sinna jagatud. Undvas tegutseb Saare Veisekasvatuse OÜ suur farm, mis on saanud toetusi, ettevõte ise on aga registreeritud Kuressaares ja tulu läheb Kuressaarde.

Töökohti luua ei aita

Nende kaartide põhjal võib kokkuvõtteks öelda järgmist: meie maakond on tervik ja ettevõtlus toimib terviklikus ruumis.
Esiteks, toetustel, mida EAS ja PRIA laiali jagavad, ei ole paraku erilist efekti töökohtade loomisel. Samas on toetused vajalikud, et elu piirkonnas säiliks.

Teiseks, ainult sotsiaalne infrastruktuur piirkonda elus ei hoia, küll aga töökohad. Inimene läheb ju ikka sinna, kus tal tööd on.

Majanduskeskkonna arendamine on efektiivne Kuressaares ja selle lähiümbruses. Lisaks paaris võimalikus nn tugikeskuses, näiteks Orissaares ja logistiliselt heas kohas Kuressaare–Kuivastu maantee ääres paiknevas Valjalas.
Mujal tuleks keskenduda aga eeskätt elukeskkonnale ning teenuste ökonoomsemale ja uuenduslikule korraldamisele. Et inimene tahaks seal edasi elada ja näiteks Kuressaares tööl käia.

Mis oleksid need ruumilised meetmed, mida saaks maakonnaplaneeringus kasutada? Kindlasti teedevõrgu arendamine ja mustkatete ehitus kooskõlas keskuste, sadamate, turismi- ja puhkepiirkondade arendamisega ning muudatustega ühistranspordis. Et inimesed pääseksid paremini liikuma, et neil oleks kiire ühendus Kuressaarega. Näiteks, et Aste elanik saaks rattaga mööda kergliiklusteed Kuressaares tööl käia.

Kuressaares ja selle lähiümbruses on potentsiaali tootmis- ja logistikaaladel. Kuressaarest kaugel suur tehnopark ilmselt “välja ei vea”. Sest ellu jäävad need piirkonnad, kus on inimesi, kus on tööjõudu.

* Tegemist on Agne Peetersoo suulise ettekandega “Majanduskeskkond maakonnaplaneeringus 2030+ (ehk kuidas kaardistada raha) 17. aprillil Saaremaa arenduskeskuse seminaril “KOV-i võimalused Saaremaa majanduselu edendamisel”

Agne Peetersoo
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 264 korda, sh täna 1)