Laurentiuse kirik sai soojaks

Laurentiuse kirik sai soojaks

SOE PÕRAND: Kirikuõpetaja Anti Toplaan näitab, et kogu saalipõranda alla on paigaldatud kaugküttetorud. Foto: Egon Ligi

Kuressaare Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaane sõnul on maakonna enimkasutatav sakraalehitis pärast remonti ja küttesüsteemi väljavahetamist Saaremaa kõige soojem kirik.

Pühapäeval toimus vahepeal remondis olnud Kuressaare Laurentiuse kirikus nelipüha jumalateenistus. Eile tutvustas kirikuõpetaja Anti Toplaan tehtut Saarte Häälele.

Tema sõnul asendati seni poolt kirikusaali katnud puitpõrand kiviplaatidega. Põranda alt kaevati välja 0,5 m pinnast. Kaevetööde käigus leiti ka hauaplaatide rida, millest on uues kivipõrandas eksponeeritud kolm ja pool plaati. Ülejäänud plaadid olid murdunud või jäid rõdusammaste alla.

Küte viidi põranda alla

Üks plaatidest oli dateeritud aastaga 1693. Teksti järgi oli selle hauaplaadi alla maetud sadulseppade tsunfti meister.

Toplaane hinnangul näitab see tollal valitsenud leebet suhtumist seisuslikesse vahedesse, sest kirikusse lubati aadlike kõrval matta ka käsitöölisi.

Õpetaja arvates taaskasutati hauaplaate kiriku põlengujärgse taastamistöö ajal põrandakattena aastal 1710. Kuigi sügavamal kiriku põranda all võivad olla ka hauad, siis neid ehituse ajal ei avatud. Küll aga paljastus veel varasem kirikupõrand.

Kogu saalipõranda alla paigaldati kaugküttetorud. “Nüüd on Laurentiuse kirik kõige soojem kirik maakonnas,” rõõmustas Toplaan.

Endised malmradiaatorid võeti saaliosas maha, kooriruumi omad võetakse seintelt maha sügisel, sest nende tagune sein tuleb üle maalida.

Veel restaureeriti kiriku rajamise aegne kroonlühter aastast 1643, mida täiendavad juba eelmise aasta talvel koguduse liikme Peeter Ramsti poolt taastatud õlilambid sammaste küljes. Lisaks värskendati eraannetaja toel kantsli värvikihti.
Remonditi kahe poolega siseuks ja rõdule viivad trepid. Altariseinal olevad neli rosetti said samasuguse kuldse tooni, nagu altarimaali raam.

Akustika on muutunud

Täielikult muutus kirikusaali akustika. Õpetaja oli kindel, et sellist kaja pole saalis varem olnud. See tähendab aga seda, et kirikukontsertide ajal peab helimees hoolsalt oma tööd tegema.

Kuigi pingid on veel restaureerimata ja rõdupiirded värvimata, alustab orelimeister Ardo Kriisa lähiajal oreliprospekti monteerimistöödega. 19. oktoobril toimub oreli pidulik õnnistamine, kus tuleb esmaettekandele Jaanus Torrimi loodud heliteos “De Teum orelile, koorile ja orkestrile”.

Tulevikuplaanides on korrastada pärast pinkide taastamist käärkambrid. Seejärel fassaad ja õueala, kuhu kaugemas tulevikus tulevad kontserttegevuse abiruumid, kus asuvad tualetid, garderoob ja proovisaal.

Kiriku ja õueala remondi kava on seni kultuuriministeeriumile esitatud aastani 2017. Objekti lõpuni ehitamist peab kirikuõpetaja normaalseks, sest tegemist on maakonna enimkasutatud kirikuga.

“Maksumaksja raha remondiks kasutamisest ajendatuna tuleb intensiivistada kontserttegevust,” möönis Anti Toplaan.
Kuid kindlasti valitakse vaid kirikusse sobivad kontserdid ja eelistatud on sakraalmuusika.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 440 korda, sh täna 1)