Rästikuaja algust lükkas edasi hiline kevad (1)

Haigekassa andmeil registreeriti Saare maakonnas mullu poole vähem rästikuhammustusi kui kahel varasemal aastal.

Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul registreeriti Saare maakonnas 2010. aastal rästikuhammustusi kuuel inimesel, 2011. aastal aga seitsmel. 2012. aastal pandi rästikult salvata saanud inimesi kirja kolm.

Eilse Saarte Hääle uudises “Rästik hammustas last” ütles Kuressaare haigla juht Viktor Sarapuu, et tänavu on haiglast abi saanud üks rästikult salvata saanud eelkooliealine laps.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi arvab aga, et statistika ei pruugi alati kõiki juhtumeid kajastada: registreeritud on need puhud, kui inimene on abi saamiseks arsti poole pöördunud.

“Võib-olla on tänavune õnnetuste väike arv tingitud ka sellest, et kevad hilines looduses lausa kuu aega võrreldes tavapärasega,” lausus Talvi. “Kuna rästikud on kõigusoojased loomad, algas nende aktiivsus hiljem.”

Seda, et inimene rästikult salvata saab, nimetas Talvi suureks juhuste kokkulangemiseks, mis on siiski inimese enda põhjustatud.

“Erinevalt mõnest teisest loomast, näiteks paljukirutud puukidest, ei ole rästik liik, kes otsib inimest, et teda hammustada,” rääkis Talvi. “Inimese eest peitu pugeda eelistava rästiku puhul on hammustamine tema kaitsereaktsioon – tõenäoliselt on inimene teda tahtmatult ehmatanud või talle koguni peale astunud.”

Talvi lisas, et on ette tulnud ka selliseid juhtumeid, kus inimene on küll rästikult hammustada saanud, kuid ei ole hammustajat ise näinud.

“See, kuidas hammustus inimesele mõjub, sõltub mitmest asjast – nii inimese tervislikust seisundist, hammustuskohast kui ka looma seisundist,” lausus Talvi. “Kui rästik on enne hammustamist toitunud, oma mürgi ära kulutanud ega ole jõudnud seda uuesti toota, võib hammustuse mõju olla väiksem ja vastupidi.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 594 korda, sh täna 1)