Salmel maabus kultuuritöötajate dessant

Salmel maabus kultuuritöötajate dessant

SAARE KULTUURIJUHTIDE TÖÖPÄEV: Tööteemad stiilis “õuesõpe”, esiplaanil Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee ja Pöide valla kultuurijuht Krista Riik. Foto: Mikk Rand

Saare maakonna kultuuritöötajatel on juba mitmendat aastat tore traditsioon käia mööda valdasid ja tutvuda kolleegide töötingimustega. Läinud neljapäeval saadi kokku Salmel.

“Tunneme üheskoos rõõmu uute võimaluste üle. Kui vaja, kuulame naabrite mure ära ja aitame hea sõnaga,” põhjendas sääraseid kooskäimisi seekordne võõrustaja, Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee. Tema sõnul on selliseid käike vaja just sellepärast, et kuigi meil on pisike maakond, on igas vallas ikkagi oma tingimused, oma traditsioonid. “Ja kui me kõik kõigi tegemistega kursis oleme, saamegi vastakuti kaasa rääkida ning võõram silm näeb ka vigu paremini,” tähendas ta.

Salme valda pole kultuuritöötajate dessant enne jõudnud sel põhjusel, et oodati ära, kuni maja remonditud saab.

Päev oli ilus – kultuuritöötajad vaatasid Salme valla nn kõige-kõigemaid ehk ajalooliselt olulisemaid kohti: muinaspaadi küngast ja sellele kerkivat mälestusmärki muistsetele meresõitjatele ning Massinõmme karjamaad, kus pastor Körber 150 aastat tagasi esimese Sörvemaa laulupüha sisse juhatas. Samuti kõige kaunima merevaatega Lõmala sadamat, kõige hakkajamate inimeste kooskäimiskohti – Tiirimetsa ja Anseküla seltsimaja.

Lõpuks istuti Salme kultuurimajas nõupidamislaua taha. Teemaks lähiaja suursündmus – Saaremaa 50. laulupidu. Maire Sillavee märkis, et pidu hakkab ju Salmelt pihta, 7. juuni õhtul kell 21 tuuakse Salme rannapargi vastvalminud laululavale, mille rajamiseks saadi toetust Leaderi programmist, Massinõmmel süüdatud laulupeotuli ja neli meeskoori tervitab seda 150 aasta vanust traditsiooni kontserdiga. Pärast kontserti antakse tuli Saare maavanema Kaido Kaasiku ja Eesti meestelaulu seltsi hoole alla, kes selle järgmisel päeval laulupeorongkäigu eesotsas Kuressaare lossihoovi viivad.

Laimjala rahvamaja juhataja Mikk Rand nentis, et tema arvates nii peabki kultuurielu korraldama, et vaadatakse, mis mujal tehakse, ja siis viiakse saadud ideid oma kandis ellu oma parima äranägemise järgi, nii nagu need kohalikku konteksti sobivad. “Kultuuritegevus ei saa ega tohigi olla sumbuurne, siis ta lihtsalt ei toimi – isegi “omakandi kultuuri kaitsmise” sildi all ei toimi kultuuritegemine suletult,” märkis Rand, kelle sõnul on avatud pilk maailmas toimuvale ja kohalike traditsioonide hoidmine see, mis võimaldab väärtuslikku elukeskkonda kujundada. Kultuur ongi keskkond.

Mikk Rand jätkas, et Anseküla seltsimaja on ses osas hea näide – nagu kultuurijuhtidele maja tutvustanud Mari Lepik rääkis, pidi ta kõigepealt suureks kasvama, Tartus ära käima, õppima ja neli last sünnitama, et aru saada: kodus Ansekülas on kõige parem.

Üle poole aasta Laimjala valla kultuurijuhi ametis olnud Mikk Rand kinnitas, et Salme valla kultuurieluga tutvumine oli inspireeriv, ning Maire Sillavee on tema sõnul olnud kultuurielu korraldamisel ääretult nutikas. “Selleks peab juba kohapeal olema ja aru saama, kuidas süsteemne kultuurne keskkond on samm sammult üles ehitatud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)