Šotlased tulid Ruhnu saart puhtaks sööma (FOTOD) (1)

Šotlased tulid Ruhnu saart puhtaks sööma

TERE TULEMAST! Uudistajad olid end sisse seadnud kahele poole “koridori”. Ja siis tulid uhked loomad treilerist välja. Foto: Ulla Mölder

Laupäev, 18. mai. Ruhnus on tohutult lämbe. Terrassil istuval seltskonnal ei liigu jutt ega isegi mitte mõte.

“Praam tuleb kell 18,” katkestab keegi roidunud vaikuse. Täistuubitud autost jääb keegi isegi maha, kuid sadamasse peavad täna kõik saama.

Ei ole ju paljud meist šoti mägiveiseid oma silmaga varem näinud. Nüüd aga tuleb neid loomi Amalie praamiga saarele koguni 50 tükki! Ja selline seltskond tuleb muidugi vääriliselt vastu võtta.

Sadamas tervitab punase loomamajakese maalejõudmist lõõtsamees Siim Rikker. Tundub, et merehaigus pole kimbutanud ei suuri ega väikesi – piiluvad oma kahekordse autoelamu akendest välja. On ehk pikast merereisist veidi väsinud, aga hädakisa kuulda pole.

Taani šotlased

Ruhnu uued elanikud on pärit Taanist Jüütimaalt. Perefirmal Agervig Cattle on tõuloomakasvatuskogemust ligi 30 aastat. Ettevõtte juhid Elin ja Jørn Uhre on Eestisse ennegi šoti mägiveiseid toonud, aga Ruhnu on Eesti saartest esimene.
Idee mägiveiseid kasvatada tuli Ruhnu elanikul Jüri Keskpaigal eelmise aasta suvel. “Tekkis mõte võtta paar looma kasvatada,” ütleb Keskpaik. Kuid koos Madis Marduga kasvas idee suureks projektiks, mida aitas ellu viia ka Eestimaa looduse fond.

Ruhnus on üsna suurel alal looduskaitse alla kuuluvaid rannaniite, mille taastamiseks projekt kirjutatigi. Niitude taastamine on vajalik saarel säilinud haruldaste konnade, kõrede ja kadumisohus tiivuliste niidurüdide pärast.
KIK toetas Keskpaiga ja Mardu asutatud MTÜ Seos projekti “Holma ja Sjustaka rannaniidu taastamine Ruhnus” 187 866 euroga. Toetust saadi ka PRIA-lt.

“Kõige enam võttis aega Ruhnu vallavalitsusega läbirääkimine,” nendib Jüri vend Riho Keskpaik, kes samuti projektis kaasa lööb.

Nimelt oli ruhnlastel šoti mägiveiste ees hirm. Äkki saavad maad kahjustatud ja mis siis veel saab, kui need loomad külatänavale jooksma satuvad? Tegelikult peaks kartma hoopis kohalikke pulle, kes on isegi oma perenaisele viga teinud. Praegu saabki oluliseks veiste hoidmine kohalike pullide eest.

“On ju tegemist tõupuhaste šoti mägiveistega. Peaasi, et nad tõupuhtaks jääksidki,” sõnab Riho Keskpaik.
Šoti mägiveised on oma loomult rahulikud, inimesele maaharimisel abiks ja vähenõudlikud ilmastiku suhtes. Elavad karjamaal oma elu, ei vaja abi seemendamisel ega poegimisel. Kõigesööjaile sobivad lisaks heinale nii oksad kui ka võsa. Lauta ei vaja, kuid tuulevari peab olema. Selle ehitamine seisab veel ees.

Ruhnus elavad mägiveised Holma ja Sjustaka vahelisel alal. Loomade abiga taastatakse kokku 113 hektarit rannaniite. Mägiveiste ala ettevalmistamiseks tuli niita pilliroogu, võsa maha võtta ja teha aed. Saarele sõitis töötajaid kahe laevaga ja ka ruhnlased ise olid aktiivsed kaasa lööma.

Tööd tehti talgute korras – vilgas tegevus käis neljapäevast laupäeva õhtupoolikuni. Pooled talgulised olid Eestimaa looduse fondist, abilisi saabus üle Eesti ja isegi Soomest. Elektrik Udo Mägi väledate näppude abiga sai toite aia külge paigaldatud elektrikarjus.

Uude elupaika

Ja siis nad tulid. Ettevaatlikult, mõni tormakamalt, kuid siiski väärikalt astusid suured ja väikesed šotlased treilerilt maha. Veisemammad vaatasid uudishimutsejaid umbusklikult ja hüppasid lapsukestele kaitseks ette. Laupäevases lämbuses saidki kõik loomad lõpuks oma elupaika. Aedik löödi kinni.

Ja siis jõudis järsku kohale Ruhnu idüll – tuuleiil keerutas merelt tumedaid pilvi, vett oli neisse kogunenud tonnide kaupa ja see kõik valati ühekorraga alla!

Äike, müristamine, piksenooled vertikaalis-horisontaalis – kes sai joosta bussi või autosse, oli peavarju eest ülimalt tänulik. Kes vihma nautisid, said ka raskeid raheterasid tunda.

Vastsed Ruhnu šotlased võtsid äikese vastu stoilise rahuga.

Ulla Mölder

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 002 korda, sh täna 1)