Mõntu sadam seljatas kohtus koostöökogu (9)

Mõntu sadam seljatas kohtus koostöökogu suur

VÕIB RAHUL OLLA: Sellel pildil Pärnumaal Audrus uue külmhoone avamisel rõõmustav Mõntu sadama omanik Mihkel Undrest seljatas kohtus Saarte koostöökogu. Foto: Raul Vinni

Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtunik Külli Mõlder andis AS-i Mõntu Sadam ja Saarte koostöökogu (SKK) kohtuvaidluses õiguse esimesele ja luges SKK juhatuse valimise õigustühiseks.

Kohtuotsusega rahuldati AS-i Mõntu Sadam hagi ja tuvastati, et 2012. a juunis toimunud Saarte koostöökogu juhatuse valimistel on rikutud mitmeid nõudeid.

Puudus korralik valimiste reglement, inimesi valiti ilma nende nõusolekuta ja koosoleku toimumisest ei teatatud ette, nagu seadus nõuab. SKK kaalub nüüd, mida edasi teha. Välistatud ei ole kohtuotsuse vaidlustamine.

AS-i Mõntu Sadam arvates kutsuti juhatuse 12.06.2012 toimunud koosolek kokku õigustühiselt ehk ei peetud kinni nõutavast 7-päevasest etteteatamise ajast. Kutse koosolekule tuli kuus päeva enne toimumist. Koosolekul kinnitamisele tulnud majandusaasta aruanne saabus aga koguni vaid päev varem.

Eelteade pole teade

SKK püüdis hageja väidet küll pareerida, öeldes, et teade saadeti laiali 22 päeva varem. Kohus tuvastas, et tegemist oli vaid eelteatega, kus lubati päevakord saata lähiajal. Sellist teadet ei saa kohtu arvates käsitleda kui konkreetset päevakorraga kutset.

Juba varem olid sellise seaduserikkumise kohta avalduse teinud ka Pihtla vald ja Torgu vald.

Kohus tuvastas ka, et juhatuse valimistel ei olnud nõutud reglementi, mis määraks ära juhatuse valimise korra.

“Mingeid selgeid reegleid valimisteks ei kehtestatud. Näiteks mitmeliikmeline juhatus valitakse, kellel on õigus kandidaate esitada ja millises proportsioonis peavad loetletud huvigrupid juhatuses esindatud olema,” seisab kohtuotsuses.

Hageja tunnistajad nentisid, et kuigi SKK-sse kuuluvad kõikide valdade esindajad, ei võetud juhatuse valimistel arvesse valdade soovi oma esindajate osas. Näiteks sai Pihtla valla esindajaks Simmo Kikkas, kuigi vald oli soovi avaldanud, et sellena jätkaks Priit Kuusk. Sama lugu oli Torgu vallaga – valla esindajaks valiti valla poolt mitte esitatud Triin Kivimaa.

“Reglemendi puudumine juhatuse liikmete valimiseks muutis nende valimise protseduuri ebaselgeks ja võttis näiteks mittetulundusühingu liikmeks olevatelt omavalitsustelt võimaluse esitada oma esindajateks kandidaate, kelle suhtes on kohalikus omavalitsuses kokkulepe ja kes suudab omavalitsust mittetulundusühingu juhatuses esindada. Selle asemel esitasid kandidaate mittetulundusühingu palgalised töötajad neile sobivate isikute hulgast,” on kirjas kohtuotsuses. “On ilmne, et juhul kui juhatuse liige peab esindama valda, siis peab tal olema ka valla aktsept, mida mittetulundusühingu töötajate poolt esitatud, vallaga mitte seotud isikutel ei ole.”

Kohus tuvastas ka selle, et ebaselge on valituks osutunud juhatuse liikmete arv.

Segadus protokollidega

Üldkoosoleku protokolli põhitekstist selgub, et juhatuse koosseisu osutus valituks 11 kandidaati. Sellele protokollile lisatud juhatuse valimise protokollis on aga valituks osutunud isikutena kirjas 15 inimest.

“Jääb selgusetuks, kumb nimekiri kajastab tegelikult toimunud valimisi õigesti ja kes tegelikult peaksid otsuse vastuvõtmisest alates juhatusse kuuluma,” seisab kohtuotsuses.

SKK esitas küll kõikidele hageja väidetele oma vastuväited, kuid kohus leidis kõike arvesse võttes, et 12. juunil 2012 toimunud SKK juhatuse valimised on õigustühised.

SKK tegevjuht Koit Kelder ütles Saarte Häälele, et edasist otsust seni tehtud ei ole. “Saatsin materjalid koos advokaadi kommentaaridega juhatusele edasi ja ootan nende tagasisidet. Minu ettepanek juhatusele oli koguneda ja kujundada kiirelt oma seisukoht,” selgitas Kelder.

 

PRIA-le pole kaebusi tulnud

MTÜ Saarte Koostöökogu ja AS-i Mõntu Sadam kohtuvaidlusse ei ole PRIA kuidagi kaasatud olnud ning juhtumi sisuks olnud rikkumiste kohta pole PRIA-le varem infot ega kaebusi laekunud.

Siiski pakub see otsus PRIA-le huvi, kuna on tõend sellest, et LEADER-määruses esitatud nõue, et tegevusgrupp peab liikmeid vabalt vastu võtma, aitab kaasa tegevusgrupi otsustusprotsesside läbipaistvusele.

PRIA ei saakski kontrollida ja lahendada kaebusi, mis puudutavad järelevalvet MTÜ seaduse järgimise üle. Kui MTÜ liikmete arvates on MTÜ tegevuse korraldamisel toime pandud rikkumisi, siis saab neid vajadusel lahendada tsiviilkohtus.

MTÜ Saarte Koostöökogu on EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (EL ÜPS) ja LEADER-meetme määruse mõistes LEADER-tegevusgrupp. Alates 1. jaanuarist tegutsevad LEADER-tegevusgrupid haldusorganitena.
Sisuliselt tähendab see, et neil on haldusmenetluse seaduse alusel haldusorgani ülesanded, õigused ja vastutus LEADER-toetuste menetlemisel (taotlusvoorude läbiviimine, taotluste vastuvõtt, taotlejate ärakuulamine, taotluste heakskiit ja paremusjärjestuse koostamine jne).

PRIA on sõlminud kõigi Eestis tegutsevate LEADER-tegevusgruppidega halduslepingud, millega on tegevusgruppidele antud haldusülesande täitmise volitused.

PRIA kontrollib tegevusgruppe jooksvalt nii valimi alusel kui ka konkreetsete probleemide korral. Haldusmenetluse seaduse järgimist on tänavu kontrollitud kahe kuu jooksul 7 tegevusgrupi juures 26-st (SKK seni kontrollitavate hulgas ei olnud, kuid tänavu on PRIA kavandanud kontrollida kõiki tegevusgruppe). Kontrolli tulemusi analüüsitakse pidevalt, selle tulemusel on meil ülevaade sagedamini esinevatest vigadest.

Marek Treufeldt 
LEADER-toetuste büroo juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 460 korda, sh täna 1)