Pärimuskultuurist takkajärgi ja ette koa

Mineva laupa peeti siis Koguvas muuseumi juubel ää. Suur aitüma muuseumirahvale! Pidu olli oolega ette valmistat, see olli kohe nähe. Maa küll põle tervet pitka pääva soan ise sial olla, paljast natukse, aga kõik, kis sellepääva sõnna juhtusid, paljast kiitsid.

Moole omale meeldisid kõige rohkem hoopistükkis muuseumirahva uied põlled. Neh, muhulased tiadvad ju easte, et maa ole just see inimene, kis oo kõige õigem sii kohtas toodutama ja laulu jorutama, et “mis nii kallid maksma tullid”. Aga kui nee põlled ollid oma silmaga ää nähtud ja oma näpuga ää katsutud, siis nüid maa julge küll ütelda, et nee oo tüki rohkem veart, kut see rahanutsakas, mis nende tegemise sisse pantud sai.

Sellesamma pidu aegas sai sellevoastane murdevõistlus koa ää lõpetat. Äkist maa teesekorra kirjuta natusse pitkemalt selle voasta lugudest ja kirjutajatest koa. Seevoasta põle maa oma nina indamise vahele toppin. Mool oo viimsel aal sõuke äda, et nii kut maa mõne ümbriku jutuga lahti võta, siis maa tunne ju kohe ää, kis selle jutu kirjutan oo. Sellepärast saigid muuseumile käsk kätte antud, et pangu indamise komisjon kokku.

Nõnna et kis põle äkist tulemustega rahul, siis moo piale ep maksa viha välja valama tulla. Aga neh, miskisugust suuremad järjekorda panemist põle seevoasta olngid. Siiskid, kõikidele, kis indasid ja moole nõnna sammati jähi silma üks tüö, mis olli teistest pitkem ja uhkem ja kohe igatepidi tugevam.

Selle auturiks oo Margareta Kolk Liivalt, neh just, Uuselu Grete jah. Taa olli kirjutan ükstesn lehekülge pitka jutu sellest, mismuodi taa ise lapsest piast kinus köis ja mismoodi taa pärast Piiri all kinu näitas. Kõige uhkem olli ikkagi see aruannete kirjutamise koht. Voata vene aegas pidi ju neid voatajate arvusid vähäpärast kohendama ja ümber tõstma, et sakstel param voadata oleks.

Tuleva laupa oo jälle Koguva asja. Sedakorda siis Vanatoale. Sial peetse jälle mahelaata. Oodetse kõiki mahetoiduga, loodustoodetega ja näputüöga kauplejaid. Pakutse laadatoitu. Pileti innaks oo laadal neli eurut.

Muidugist põle puudu esinejatest. Neid oo ühna iga soare pialt ja ülemoalt koa. Kellu kahest laulvad ja tantsivad iidlased ja muhulased. Täpsemaste Emmaste ja Külasema külaselts. Ja kellu neljast mängab Saku mandoliinede orgester.

Kellu ühessast läheb tansiks. Tansimuusikad teeb Haapsalu ansambel Klots ja kesküöst Muhu ja Orisare noorde punt Laiv. Nõnna et jalga piaks keeruta soama just igas vanuses inimene.

Ja kahekümne neljandast kuni kahekümne kuienda maini peetse Liiva koolis Saarte laste pärimuskultuuri päävi. Ja kahekümne viienda õhta oodetse kõiki Liiva koolimaja taha parki, kus kõik kokku tuln lapsed pisikse kontserdi andvad.
Neid oodetse tulema Virtsust, Leisist, Kihnust, Pranglilt, Mustjalast, Muhust ja Lätimoalt.

Nõnna et olge ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 156 korda, sh täna 1)