Kalakevad kipub kesiseks jääma (7)

Kalakevad kipub kesiseks jääma

HÜLJES VÕTTIS OMA: Nasva mees Aare Merila näitab hülge järatud tuulekala. Foto: Tõnu Veldre

Eile kella poole kaheksa ajal hommikul oli Nasva jõesadamas 17 autot ja paarkümmend inimest. Tegemist oli kalavastalistega, kes pikisilmi merelt saabuvaid kalureid ootasid.

Esimesena kai äärde jõudnud Ülo Tammeväli soovitas kalasoovijatel järjekorda võtta, sest tema teises kalapaadis olla vaid 60 kilo tuulehaugi. Kalur kurtis, et suurem osa saagist tuli merre jätta, sest hüljes oli kalad ära tükeldanud.

Sama jutuga tuli lagedale kalavastaline Läätsalt, kus randa olevat toodud vaid 20 kilo tuulekala.

“Ülejäänud olid vaid pesunagid,” kirjeldas mees piltlikult teises rannas nähtut.

Kohale jõudnud lappajas olnud kast tuulekala ja teine räimi kadus ootajate kottidesse minutitega. Tammeväli lohutas, et teine paatkond on veel tulemas, vahest on neil rohkem kala.

Ta tõi näite, et paar aastat tagasi lugesid nad kolme kastmõrra peale kolme päevaga kokku kuussada ärasöödud kala pead.
Nüüdseks on nad rapitud kalade lugemisest tüdinud.

Pärnu meestel samal ajal hüljestega muret pole, sest sealsel liivarannal puuduvad kivid, kuhu hüljes saab magama ronida, oli Tammeväli naabrite peale natuke kade.

Kehvast saagist hoolimata rääkis mees ka natuke kalamehejuttu, kuidas nad ükskord paadist vaadanud, et nende poole ujub üks akvalangist. Lähemal vaatlusel osutunud see aga hülgeks, kel angerjas suus.

Seni kuni mees oma lugu pajatas, viisid kajakad paati tema enda tarbeks jäetud neljast tuulehaugist kaks minema. Nüüd andis kalur ka kaks allesjäänut “kuivale” jäänud kalaootajale ära. Endale jättis vaid ämbripõhja räime, et naabri kassi rõõmustada.

2-eurose kalahinna kohta arvas ta, et püüdjale jääb sellest vast kolmandik. Korras tuleb hoida neli paati, veoauto, traktor, kolm haagist ja kuuritäis mõrdu. Tööd rügab Ülo Tammeväli oma sõnul 300 päeva aastas, kuigi püügil saab käia vaid aprillist jõuluni, sedagi vahedega.

Ülejäänud aeg kulub püüniste hooldamisele ja tehnika remondile. Ning maksta tuleb ka õiguse eest kala püüda.

Kolmkümmend viis aastat kala püüdnud Tammeväli jaoks oli eelmine aasta veel hea, aga see hooaeg on nutuselt alanud.
“Eelmine nädal üks päev oli ja see on kõik,” oli mees murelik, sest paat tarbib kütust, olgu kala võrgus või mitte.

Merel lubab ta käia nii kaua, kui veel teine mees paati võtta on.

Vahepeal on sadamas kumu levinud, et “saabastega kass” tuleb. Tõepoolest, kai äärde popsus paat, milles kummipükstes mees, nägu naerul. Kuigi ka Nasval ja kaugemalgi tuntud kalamehel Aare Merilal oli palju kalu hüljeste poolt ära söödud, sai ta viiest “kastist” niipalju, et jagus kalavastalistele ja natuke jäi ka endale. “Naine tuleb Pärnust. Praen talle kala,” muheles Merila.

Järgmisel hommikul lubas mees taas merele minna, hoolimata kütusekulust. “Kust see rannainimene muidu ikka kala saab,” märkis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 870 korda, sh täna 1)