Kõljala POÜ ostis maakonna moodsaima silotegemismasina (1)

Kõljala POÜ ostis maakonna moodsaima silotegemismasina

UUENDUSTE KEVAD: Masinamees Fred Sepp hakkab juhtima moodsat silokombaini, millist pole Saaremaal enne nähtud. Foto: Gunnar Siiner

Möödunud aastal Valjala ühistu omandanud Kõljala POÜ soetas seoses toomismahu suurenemisega moodsa silokombaini, mille enam kui 200 000-eurone hind teeb sellest Saaremaa kalleima põllumajandusmasina.

“Et nii olulises asjas nagu silo varumine ei tekiks ootamatuid tagasilööke masinate või tehnikaga, siis otsustasime soetada uue ja võimsa silopurusti,” ütles Kõljala ühistu juht Tõnu Post. Seni kasutas Kõljala ühistu söödavarumisel Adaverest Agrost ostetud John Deeri tehase pruugitud silohekselit.

Posti sõnul on uue Claas Jaguar 930 hekseli võimsus ainult Kõljala ühistu jaoks paljuvõitu, kuid arvestades, et sel aastal teeb ettevõte esimest korda silo ka Valjala maadel, on see ost hästi põhjendatud. “Rakendame tema potentsiaali ära ja saame sellega ka tulemuse,” rääkis tänavu Eestis kõrgeima keskmise väljalüpsiga piimatootjaks tõusnud Kõljala ühistu juht.

Kui silotegemine laabub plaanitult, suudab uus silokombain Kõljala ja Valjala maadel silo ära teha kümne päevaga. Senise tehnikaga oleks selleks aega kulunud kaks nädalat ja nõukogudeaegse tehnikaga umbes kuu aega.

Kaasaja kõrgele piimatoodangule pannakse Tõnu Posti sõnul alus sellega, kuidas on külvatud heinaseeme, ja kvaliteetsete rohumaadega. Edasi tuleb mängu tänapäevaste masinate suur tootlikkus, mis võimaldab sööda varuda optimaal-sel ajal. “Kui siin on asjad hästi, siis see piim tuleb, ja tuleb ka 10 000 kilo looma kohta suuresti ära rohusöödaga,” teab tipptootja, kelle ettevõte püsib praegu nelja kuu toodangu põhjal lehma kohta enam kui 11 000 kilo graafikus.

Post ei väsi rõhutamast, et silotegemise juures on iga päev tohutu väärtusega, sest õige ajastus ja söödavarumise kiirus on hea kvaliteediga loomasööda saamiseks väga olulised. Kui optimaalne aeg üle läheb, siis iga järgneva päevaga hakkab rohi järsult vananema ja selle kvaliteet läheb halvemaks, rääkis põllumees. Näiteks nõukogude ajal jäädi silo tegemisega tänapäeva mõistes hiljapeale – rohumass oli küll suur, aga kvaliteeti enam ei olnud ja silotegu venis väga pikale.

Seni oma produktiivsusega alla Eesti keskmist olnud Valjala POÜ on Tõnu Posti juhtimisel esimese nelja kuuga sel aastal looma kohta ligi 300 kilogrammi rohkem toodangut andnud. “Praegu oleme keskeltläbi neli kilo lehma kohta plussis, aga kui nüüd uus silo on valmis ja suudame selle õigel ajal ilusasti ära teha, siis ma arvan, et on aeg tõusma hakata küll,” rääkis Post. “Eesmärk on viia Valjala lüpsikari 10 000 kilo juurde ja kindlasti ei jää Valjala alla Eesti keskmise,” lubas ta.

Tõnu Post ütles, et Kõljala ühistu on viimasel ajal soetanud nii palju firma Claas toodangut, et ettevõte lausa claasistub.
Lisaks silokombainile pärinevad samalt tootjalt kaks traktorit, teraviljakombain, niiduk, vaaluti ja upitaja.

Saksamaa põllumajandustehnika tootja Claas on Posti sõnul ennast maailmas tõestanud ja küündib omas valdkonnas parimate hulka. Lisaks on selle kaubamärgi puhul paigas kvaliteedi ja hinna suhe, leidis Tõnu Post.

Claasi tehase tooteid Eestis müüv Konekesko tootejuht Marko Mirme ütles, et Claas Jaguari silokombaine on Eestis praegu umbes 25 tükki, neist üheksa kõige moodsamat, seeria 900 masinat. “See aasta on väga kõva aasta, sest sel aastal olen müünud juba kuus Jaguari,” kinnitas Mirme, kelle sõnul piirdub Eestis turg tavaliselt 1–3 hekseliga aastas ning vahel pole ostetud ühtki.

Rääkides Kõljala ühistu uuest silokombainist, märkis Mirme, et selle 450-hobujõulise masinaga on võimalik päevas teha 700 tonni rohusilo. Ka ise kolm aastat Jaguariga töötanud nüüdse müügijuhi hooaja keskmine toodang päevas oli 400–500 tonni. Pärnumaal Halingas jõudis Jaguar päevas teha silo 70–80 hektaril, kõige kõvem päev oli 126 ha, aga seda muidugi hõredama rohumassiga. Seega oleks tootlikkust õigem mõõta ikkagi tonnides.

Marko Mirme sõnul tagab Jaguar ühtlase heksli pikkuse ning kvaliteedi tagab ka võimalus kasutada pärast hekseldamisprotsessi lisaaineid. Kombainil on peal ka metalli- ja kiviotsija.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 205 korda, sh täna 1)