Välismaale asunute tegelik arv võib olla ametlikust palju suurem (5)

Välismaale asunute tegelik arv võib olla ametlikust palju suuremKuigi statistikaameti andmeil on mullu Saare maakonnast välismaale elama asunute arv pea viis korda suurem kui aastal 2004, ei pruugi need andmed kaugeltki tegelikkust kajastada.

“Praegune statistika, mis puudutab välismaale rändamist, sõltub sellest, kuidas neist riikidest meile tagasisidet tuleb,” ütles Saare maavalitsuse kantselei nõunik, perekonnaseisuametnik Avo Levisto. “Soomega on meil andmevahetus tihedamaks muutunud ja kui Eesti inimene Soome elama asub, teatatakse sellest Eestisse kohe.”

Levisto sõnul peab inimene, kes välismaale elama läheb, Eesti seadusandluse järgi tegema vastava elukohateate.

“Üldiselt seda aga ei tehta,” tõdes Levisto. “See tähendab, et tegelikult välismaale siirdunute arv on ametlikest andmetest palju-palju suurem.”

Välismaale asumist kajastav statistika näitab, et 2004. aastal kolis Saare maakonnast ära 57 inimest, mullu oli aga võõrsile siirdunuid juba 261. Võrreldes varasemate aastatega on viimane näitaja märgatavalt suurem – veel 2011. aastal vahetas elukohariiki 151 meie maakonna inimest.

Lõviosa kaheksa aasta jooksul piiri taha rännanuist on eelistanud Euroopa Liidu riike. Viimastest on kahtlemata populaarseim Soome – seda eelistas statistikaameti andmeil uue elukohana 173 inimest.

Sihtkohariikide edetabeli teine koht kuulub Suurbritanniale, kuhu rändas 20 inimest, kolmas koht aga Rootsile, mida eelistas 9 inimest.

Neid, kes mullu kolisid küll mõnda Euroopa, ent EL-i mittekuuluvasse riiki, oli 12. Venemaale asus 1 inimene, väljaspool Euroopat asuvaisse riikidesse aga 11.

Levisto kahtles ka viimase arvu paikapidavuses. “Meil on peaaegu igaühel tuttav noor inimene, kes on läinud näiteks Austraaliasse või Ameerikasse,” lausus ta. “Nende kohta ei pruugi aga andmeid olla. Tavaliselt nad sellest kuskile ei teata ja on ametlikult meiega.”

Statistikaameti andmeil asus kogu Eestist mullu välisriiki elama 10 873 inimest, enim Harju maakonnast – 4653. Tartu maakonnas oli neid, kes Eestimaa tolmu jalgelt pühkisid, 1224, Ida-Virumaa elanikke siirdus piiri taha 1045.

Eestist välismaale lahkunute seas olid mullu ülekaalus naised (5813). Mehi on ametlikel andmeil läinud 5060. 15–29-aastaste ja 30–49-aastaste naiste seas oli välismaale läinuid enam-vähem võrdselt – vastavalt 2088 ja 2105. Meeste puhul olid samade vanuserühmade näitajad 1056 ja 2096.

Rändestatistika põhineb rahvastikuregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel. Rahvastikuregistrist saadakse igas kuus kõikide nende inimeste andmed, kes on registreerinud oma uue elukoha. Elukohtadest moodustatakse rändesündmused, mida täiendatakse KMA andmetega. Tänu rändeandmete paranenud kvaliteedile pole alates 2008.
aastast andmetes enam isikuid, kes kolisid tagasi Eestisse vähem kui aasta jooksul lahkumisest, kinnitab statistikaamet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 925 korda, sh täna 1)