Külliki Järvila ettemääratud juhused

Foto: Sander Ilvest

“Humala galerii eesmärgiks on joovastada inimesi mitte alkoholiga, nagu arvavad nimest segadusse sattunud soomlased (soome keeles tähendab humala purjus olekut), vaid kunstiga.”

Külliki Järvila, galerii viienda aastapäeva puhul mais 2009.

Pole kuigi keeruline leida Pikalt tänavalt kahe kolmnurkse frontooniga kivimaja, mille Humala tänava poolse otsaseina kinnimüüritud akent elustab maalitud humalaväät. See maja on nii kodu kui galerii ühtaegu.

Praegu on majas kaks korterit. Saaremaa hetke tuntuima ja tegusaima kunstniku Külliki Järvila korter-galerii saamise lugu on sama keeruline ja dramaatikat täis nagu Forsyte’ide saaga. “Võitlesin selle eest kaua aega. See on nii pikk lugu, et võiks kirjutada terve raamatu,” muigab kunstnik. “Ühel hetkel sai mulle selgeks, et on vaja ateljeed, kus tööd teha. Läksin siis Hansari (Lilian Hansar oli 1979–1994 maakonna- ja 1994–2003 linnaarhitekt – T. K.) juurde asja uurima. Tal oli ju ülevaade kõigest sellest, mis linnas elamute ja ruumide osas saada on.” Hansar olnud toona päris optimistlik: üks maja on parasjagu kapremondis ja kui projekteerijaga rääkida, ehk saab sinna teisele korrusele ka ateljee teha. Projekteerijad olid nõus, galeriiks katusealune sobis, sest eluruumi tingimustele vastamiseks oli see liiga madal. “Hansar ütles veel, et teeme, jah, esimese ateljee-korteri ja tulevikus võiks igale poole, kus on pööningud, teha sarnaseid kunstnike ateljeesid. Idee oli ilus.” Aasta võis olla siis 1987. Nagu näitas karm reaalsus, jäidki need kaunid plaanid vaid plaanideks.

Edasi loe maikuu  Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 233 korda, sh täna 1)