Hirv sõbrustab šoti veistega

Hirv sõbrustab šoti veistega

SÕBRAD: Šotlased suhtuvad hirve väga sõbralikult. Foto: Einar Riim

Üks Saaremaa lihaveisekari on saanud endale uue liikme – hirve, kes juba talvest saadik koos šoti mägiveistega sööb ja nendega kokku hoiab.

Kariloomade omanik rääkis Saarte Häälele, et hirv hakkas juba talvel veiste talveaias söömas käima ja loeb end nüüdseks nähtavasti karja liikmeks.

“See on mul nagu üleplaaniline karjatäiendus,” muigas loomapidaja, kes palus uudishimutsejate pelguses omapärase loomakoosluse asukohta lehes mitte avaldada.

Taluniku sõnul märkas ta juba eelmisel suvel veiste soolakivi juures paaril korral emahirve koos vasikaga ning võimalik, et seesama hirvehakatis šoti mägiveistega lävibki.

“Šotlased suhtuvad temasse väga sõbralikult,” kinnitas loomakasvataja, kelle sõnul hoiab hirv temaga siiski pisikest distantsi, eemaldudes 5–10 meetri kaugusele.

Taluniku hinnangul püsib metsloom karjas ilmselt seni, kuni instinktid hakkavad möllama ja ta hakkab otsima omataolisi.

Tallinna loomaaia direktor, zooloog Mati Kaal ütles, et karjaloomad otsivad seltsi ka võõra liigi karjast ning selles ei ole midagi ennekuulmatut.

Eriti võib seda juhtuda siis, kui loom on natuke varakult emata jäänud ja karjainstinkt on tal parasjagu kõige tugevam.

“Loomadel on alati nii, et kõige tugevam instinkt surub teised maha. Nende närvisüsteemis kehtib niisugune reegel: kõik või mitte midagi,” rääkis Mati Kaal. “Kui on väga suur nälg, siis minetatakse nii hirm kui ka enesealalhoiuinstinkt, kui aga hirm on suurem, siis surub see maha näiteks suguinstinkti ja muud instinktid,” lisas ta.

Küsimusele, kas hirv endale ka aru annab, et ta viibib teist liiki loomade keskel, Mati Kaal vastata ei osanud.

“Loomadel ei ole minateadvust, nendel on situatsioonipõhine mälu ja mõtlemine,” sõnas zooloog.

Ain Lember

 

Muhu sebra Heiki sai Belgiast pruudi

HEIKI KAASA OOTUSES: Laur ja Mat-hias Eestimaa ainsat sebrat Heikit lohutamas: “Küll sa varsti kaaslase saad.” Pühapäevast kepsutabki Heiki Laasul koos Jasiraga. Foto: Aare Laine

Muhu sebra Heiki sai Belgiast pruudi

“Meie Heiki sai endale väga ilusa pruudi, kelle nimi on Jasira,” rõõmustas Muhu jaanalinnufarmi perenaine Helena Erik, rääkides eile hommikul Muhu jaanalinnufarmi uuest asukast, juba teisest sebrast.

Kuigi sebrad ei kannata eriti transporti, õnnestus preili Jasira Belgiast Muhusse sõidutamine kenasti. “Hirm oli seekord suurem kui aasta eest isaslooma Laasule toomisega, kuna teadsime, et Jasira on väga tundlik, õrn ja närviline. Sellepärast ei jätnud me teda ka eraldi aedikusse, vaid lasime eile koos isase sebra Heikiga välja. Esimesed armuavaldusedki on nüüdseks toimunud. Kõik on kulgenud normaalselt,” rääkis Helena Erik. Seni ainus Eestis elanud sebra Heiki saab juunis kaheaastaseks. Talle pühapäeval seltsiliseks toodud Jasira on juba kaheaastane.

Mullu elas Austrias sündinud sebrapoiss ühes aias koos Austraaliast pärit emudega. Helena Eriku sõnul on sebrad sotsiaalsed loomad, kes looduses liiguvad ringi karjadena. Sebrade muster on ainulaadne. “See on nagu sõrmejälg. Kahte ühesugust mustrit pole olemas,” märkis Erik.

Peale Eestimaa ainsate sebrade näeb Laasul jaanalindusid, emusid, nandusid, känguruid, ponisid, alpakaid, šoti mägiveiseid ja gallowey veiseid.

“15. juunil avame ka oma gurmeekohviku, kus saab maitsta jaanalinnumunadest omletti ja jaanalinnuliha,” teavitas talu perenaine.

Nõnda siis võib Eesti esimese ja suurima jaanalinnufarmi neljajalgsete arv peagi täieneda, kui Muhusse kolinud Jasira peaks sebravarsa ilmale tooma.

Aare Laine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 345 korda, sh täna 1)