Linnaametnik: prügianarhia lõppegu! (48)

Linnaametnik prügianarhia lõppegu

Foto: Sander Ilvest

Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel (fotol) ütleb, et Kuressaares vedeleb prügi nii pakendikonteinerite ümbruses kui ka metsaservades ja rannas ning lisaks sellele põletatakse seda ikka veel massiliselt.

Koppeli sõnul lähtub 1. juulist Kuressaares kehtestatav nõue vähemalt kord kuus prügivedu tellida printsiibist “saastaja maksab”: “Eesti riik on juba ligi 10 aastat tagasi valinud selle printsiibi kehtestamiseks just sellise tee – korraldatud jäätmevedu ja jäätmete teatud kindla sagedusega äraandmine.”

Kui palju on Kuressaares eramaju, keda puudutab 1. juulist nõue vähemalt kord kuus prügivedu tellida? Kui paljud neist pole praegu üldse lepingut sõlminud ja kui paljud juba praegu kord kuus nõuet täidavad?

Kuressaare linna jäätmevaldajate registris on hetkel ca 2700 jäätmevaldajat. Neist ligikaudu 1400-l toimub prügivedu kas üks kord nelja nädala jooksul või sagedamini, 1300-l on leping tellimise peale ehk vedu toimub harvem kui üks kord nelja nädala jooksul.
Neile lisanduvad jäätmevaldajad, keda mingil põhjusel registris ei olegi (prügiveolepingut pole). Nende arvu on mul praegu veel vara öelda, kuna töö käib, et see kindlaks teha.

Tahaks täpsustada meie uudise (SH, 24.05 “Linlane: meid sunnitakse rohkem prügi tekitama!”) kommentaari, mille kirjutas tõenäoliselt linna endine heakorraspetsialist Heino Vipp: “Jäätmehoolduseeskiri ei nõua üks-üheselt iga 4 nädala tagant konteineri tühjendamist. Seaduse mõte on täidetud, kui 60% linlastest kord nelja nädala tagant konteinerit tühjendab.” Kuidas teie sellest aru saate?

Ei saa nõustuda, et seaduse nõue on täidetud juhul, kui 60% jäätmevaldajatest nõuet täidab. Esiteks ei väljendu see kuidagimoodi seaduses endas.
Teiseks, kuhu viib sel juhul oma prügi see 40% inimestest (peaaegu pooled!) ning kes ja miks peaks maksma selle 40% tekitatud prügi keskkonnaohutu kokkukorjamise ja käitlemise eest?

Olukorras, kus prügi vedeleb nii pakendikonteinerite ümbruses (on pandud ka konteineritesse, mis tähendab lisasorteerimiskulu taaskasutusorganisatsioonile või olenevalt prügi omadustest ka kogu konteineritäie taaskasutuskõlbmatuks muutumist), metsaservades (nt Auriga-tagune, Kudjape prügila ümbrus jt linnalähedased haljas-alad), rannas ning prügi massiliselt ikkagi ka põletatakse, ei saa ma kindlasti seda arvamust õigeks pidada.
See oleks sama, kui 60% bussiga sõitjatest maksab pileti eest kõrgemat hinda, et 40% saaks tasuta sõita või et 60% autojuhtidest peab liikluseeskirjadest kinni pidama, aga 40% ei pea.

Kõnealune nõue lähtub “saastaja maksab” printsiibist ja Eesti riik on juba ligi 10 aastat tagasi valinud selle printsiibi kehtestamiseks just sellise tee – korraldatud jäätmevedu ja jäätmete teatud kindla sagedusega äraandmine.

Millise tõlgendamisruumi annab linna jäätme-eeskirja punktis 3 sõna “üldjuhul”? (Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul.) Ma saan aru, et sõnast “üldjuhul” lähtuvalt polegi seni raudselt nõutud neljanädalast intervalli, vaid on lähtutud talupojamõistusest, et õhku täis konteinerit pole mõtet tühjendada.

Ma ei tea täpselt, millistel põhjustel ei ole linnas seadusenõude täitmist seni nõutud, kuna tulin linnavalitsusse tööle alles veebruaris. Ma ei tea ka, mis kaalutlustel on jäätmehoolduseeskirjas sõna “üldjuhul”, kuid jäätmehoolduseeskiri on siiski kehtestatud ülema õigusakti ehk jäätmeseaduse alusel.

Seega jäätmehoolduseeskirja § 11 lõiget 3 tuleks antud juhul tõlgendada selliselt, et vedu peab toimuma vähemalt kord nelja nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui kinnistuomanikele on linnavalitsuse korraldusega antud erandkorras jäätmeveost ajutine vabastus, mis võib olla kogu aastaks või ka nt talvekuudeks, kui kinnistul elatakse nt ainult suvel.

Kas nimetatud nõude rakendamise otsustamisele eelnes OÜ Prügimees lobi või vähimgi survestamine?

Praegu ei ole kindlasti tegemist OÜ Prügimees lobi tulemusel tekkinud olukorraga, vaid vastupidi. Linnavalitsusel on õigus eeldada, et OÜ Prügimees kui korraldatud jäätmeveohanke võitja lepingus seatud kohustusi ka täidab.

Täpsemalt pean silmas lepingupunkte, mille kohaselt peab vedaja korraldatud jäätmeveo teostamisel kinni pidama jäätmeseadusest, jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeveo korrast. Konkreetsemalt: vedaja kohustused p. 3.2.3 – jäätmemahutite tühjendamine toimub vastavalt minimaalsetele tühjendussagedustele või jäätmekäitluslepingus sätestatule, kuid mitte harvemini kui on ette nähtud jäätmehoolduseeskirjas ja jäätmeveo korras.

P 3.4 – vedaja kohustub sõlmima jäätmekäitluslepingud kõigi veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega, v. a nendega, kes on Kuressaare Linnavalitsuse poolt loetud teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Seega, mingil põhjusel ei ole OÜ Prügimees seni neid lepingutingimusi täitnud. Kuna olukord linna jäätmemajanduses ei ole kiita, peab linnavalitsus järelevalve teostajana nõudma lepingu täitmist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 713 korda, sh täna 1)