Mida suudavad 4,6 miljardit eurot? (13)

urve tiidusKujutlusvõime ergutamiseks teeme väikese jagamistehte. 4,6 miljardi euro eest saaks näiteks ehitada  30 suuremat kruiisilaeva.  8 Saaremaa silda läheks hinnanguliselt maksma  niisama palju. Fantaasiaks hea küll.  Aga täpselt nii palju on uuel rahastamisperioodil  2014-2020  meil kasutada  Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarve raha.  Puht matemaatiliselt  panustab 503 miljonit eurooplast, ka meie ise,  noorimast  kõige vanemani  igaüks Eesti arengusse 9, 1 eurot.

Laias laastus jaguneb raha järgmiselt:  438 mln eurot hariduse heaks, 553 mln tööhõivesse, 755 majanduse konkurentsivõime edendamiseks, 666  mln. keskkonda, 600 mln ühendustesse (maanteed, raudtee, lairibaühendused), ülejäänu  haldusvõimekuse edendamiseks. Lisaks jäetakse osa rahast  2018. aastani reservi. Suurim rahastus tuleb regionaalarengu fondist – 1938, 5 mld eurot. Maaelu arengu fondist näiteks  702 miljonit eurot.

Järgmise  eelarveperioodi  olulisim küsimus on, kuidas saada  kulutustest pikaajalist kasu ja positiivset järelmõju. Mitte nii, et paneme eurorahadega uhked majad püsti, aga hiljem on nende kütmise ja valgustamisega kulu ja peavalu rohkem kui asjast rõõmu. Loomulikult kaasrahastatakse ka järgneval  perioodil  maanteid, transpordisõlmi, uue põlvkonna lairibaühendusi, raudteid, koolimaju, muudetakse olemasolevaid ehitisi energiasäästlikuks, renoveeritakse haiglaid, rajatakse lasteaiakohti ja tervisekeskusi. Ehitamist jätkub. Tõenäoliselt veeretatakse iga eurot siiski kauem näppude vahel ja paigutatakse ta pigem sinna, kust rohkem ja pikemas perspektiivis inimestele tulu tõuseb.  Või nagu ütleb üks hallipäine professor, abiks on inimestele üksnes see, mis aitab tal muutuda iseseisvamaks!

Peatungi pikemalt mõnedel investeeringutel, mis ei lähe betooni ega asfalti, vaid inimestesse . Positiivne kannapööre tehakse töövõime hindamisel. Teatavasti on Eestis pea 100 000 inimest, kelle nime juures seisab karm hinnang – töövõimetu. Suur osa neist inimestest on tegelikult töövõimelised, tõsi, mitte 100 protsendiliselt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rahadest soovitakse käivitada töövõimekindlustuse programm senise võimetuse nentimise asemel. Vähe sellest, loogilise jätkuna toetatakse tööandjaid, et nad oleksid paremini ette valmistatud ning valmis töövõimekao ning erivajadustega inimestele töökoha säilitamiseks või loomiseks. EL vahendeid selleks on pea 170 mln eurot.

Eestis on palju täis tööjõus inimesi, kelle õlul on suur koormus erivajadustega või eakate  pereliikmete hooldamisel. Omastehooldajate koormuse kergendamiseks, võimaldamaks neile senisest rohkem valikuid oma tööelu korraldamisel,  kavandatakse  täiendavaid tugiteenuseid –  intervallhooldus, päevahoid, nõustamine häirenupu teenus, isiklik abistaja, tugiisik, kui mainida mõnda  neist. Isegi kui esitatakse õigustatud küsimus, kas selliseid teenuseid suudab meie riik finantseerida  ka hiljem, kui eurorahade voog lõpeb, ütlen, ka seitse aastat on puhas võit väga paljudele peredele ja loodetavasti paraneb meie ühiskonna jõukus ja võimekus. Loomulikult pole mõistlik eurorahadega üles ehitada nii  kulukat teenuste süsteemi, et see pärast ülejõu käib.

Uue perioodi investeeringute mõju ulatub tegelikult 21. sajandi keskpaigast kaugemalegi. Eelkõige hariduse valdkonnas. Need poisid ja tüdrukud, kes 2014. aastal esimesse klassi lähevad,  jäävad pensionile alles 2074. aastal! Mis nemad eurorahadest võidavad? Küllap hariduse kvaliteedis. Siin ei konkureeri me omaenda varasema tasemega, vaid kogu maailma kõvemate hariduseasutustega. Õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid ja noorsootöötajad saavad euroraha eest paremat koolitust. Võtmeküsimuseks noore põlvkonna õpetamisel on küsimus, kas õpitav  ja oskused vastavad  tööturu järjest kiiremini muutuvatele vajadustele. Selleks panustatakse euroraha nii hariduse kui sotsiaalse turvalisuse meetmetest. Ei pea olema fakiir, et aru saada –  koonerdamine siin oleks lühinägelik. Isiklikult arvan, et see rahakulutus on oma otstarbe paremini täitnud, kui poisid põhikoolist enam välja ei lange ja kõrgkoolides tasakaalustub noormeeste ja neidude osakaal.  Iseenesest mõista ei piirdu haridus vaid kooli – ja kõrgkooliealistega. Ühtekuuluvuspoliitika eelarvest rahastatakse ka täiskasvanute koolitusi. Näiteks planeeritakse ca 32 mln eurot kvalifikatsioonita ning madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute õpetamiseks. Eraldi meetmed on noorte tööpuuduse ennetamiseks.

Kuna ettevalmistusprotsess veel kestab, on siintoodud numbrid peale struktuurivahendite üldise jaotuse esialgsed. Tõenäoliselt peale 2020.aastat jõuab Eesti oma arengutasemelt niikaugele, et juba harjumuspäraseks muutunud Euroopa Liidu toetus sellises mahus kaob. Aastal 2013 tasub olla rõõmus, et 27 liikmesriigiga peetud keerulistel  läbirääkimistel  saavutatud tulemus loob järgmiseks seitsmeks aastaks olulise finantsvõimenduse elu edendamiseks.

Urve Tiidus
Riigikogu rahanduskomisjoni liige (Reformierakond)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 657 korda, sh täna 1)