Väärtfilm või massitoodang – mida eelistab Saaremaa noor

Olen filmihuviline, kes hea meelega vaatab linateoseid kinos, kui selleks vähegi aega ja võimalust on. Olen igal aastal käinud Kuressaare PÖFF-il, aidanud seda festivali vabatahtlikuna läbi viia – nii aastate eest kuursaalis kui ka hiljem linnateatris. Hollywoodi toodangule eelistan Euroopa väärtfilme. Viimasel ajal – just tänu PÖFFile – olen lähemat tutvust teinud näiteks Islandi ja Hollandi linateostega.

Kuna PÖFF-il vabatahtliku tööd tehes olen näinud, et mõnel aastal käib pakutavaid filme vaatamas väga palju noori, teisel aastal aga pea üldse mitte, uurisin, mida arvavad filmikunstist mu eakaaslased.

Väärtteosed või menukid?

Millised on noorte eelistused ja valikud orienteerumisel filmimaailmas? Kas ja kuidas osatakse eristada väärtfilme kassahittidest? Kas noori huvitavad rohkem mõtlemapanevad väärtfilmid või tavalised, kuid põnevust pakkuvad Hollywoodi kassahitid? Millised filmid avaldavad suuremat või vähemat mõju õpilastele ning kuidas suhtutakse sellesse, et aina enam suruvad ennast peale just Hollywoodis toodetud lihtsakoelised menukid, mis tõmbavad publikut ligi magnetina?

Küsitlesin nii Kuressaare gümnaasiumi kui ka Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriente. Kokku vastas 35 õpilast vanuses 18–20. Nendest 30 noort õpib SÜG-is ja 5 KG-s.

Kuidas saadakse aru mõistetest “väärtfilm” ja “massikino”? 35 õpilasest vaid kaks ei osanud seletada, mida need sõnad tähendavad. Väärtfilmi kirjeldati enamasti kui filmi, mis on mõeldud filmikunsti tõelistele austajatele ehk neile, kes mõistavad filmikeelt kui märgisüsteemi.

Neli inimest tõi välja veel ka selle, et pärast väärtfilmi nägemist mõtlevad nad selle sisule ja teemale ka hiljem ega unusta nähtut kohe.

Massikino mõistega seoses tulid 10 õpilasel kohe meelde Ameerikas toodetud filmid, mida peeti ühetaolisteks, aga samas ka sellisteks, mis tõmbavad publikut massiliselt kinno.

Uurisin ka seda, miks on väärtfilmide vaadatavus noorte seas suhteliselt madal. 17 õpilast leidis, et väärtfilme on raske mõista. Põhjuseks toodi näiteks seda, et enamik inimesi ei vaata filme mitte selleks, et mõelda, vaid selleks, et lihtsalt vaba aega veeta.

Arvati veel, et kuna väärtfilmi sisu kipub olema liiga dramaatiline, ei tõmba see paljusid inimesi vaatama.

Lisaks toodi välja, et noored ehk isegi mõistavad väärtfilme, kuid nad ei vaeva oma pead, et neist lõplikult aru saada.
Kümme abiturienti arvas, et väärtfilmidele tehakse liiga vähe reklaami.

SÜG-i ja KG 35 abituriendist arvas 20 ehk 57%, et noore edasist arengut mõjutavad pigem väärtfilmid. Vastanute seas olid 10 õpilast e 29% kindlad, et massilevi filmid jätavad noorele siiski suurema jälje. Neli abiturienti kõigist vastanutest (11%) ei osanud otsustada ja pakkusid, et noori mõjutavad mõlemad kategooriad.

Uurimuses küsisin, kas väärtfilme reklaamitakse praegusel ajal piisavalt. Vastustest tuli välja, et 28 inimese arvates on väärtfilmide reklaami tõesti liiga vähe.

Küsitlusele vastanud 35 abituriendist 14 eelistab vaadata pigem elulisi inimsuhteid puudutavaid filme. Sest: “väärtfilmidest saab midagi kasulikku õppida”; “filmid panevad mõtlema ka tõsisematele probleemidele”. Veel arvati, et Hollywoodis toodetud filmid on end ammendanud, sest teemad, millest filme tehakse, korduvad, seega saab väärtfilme vaadates mingisugustki vaheldust tüüpilistele kassahittidele.

Küsitluses osalenud 35 õpilasest 29 pakkus välja huvitavaid ideid, kuidas soodustada noorte seas ise filmindusega tegelemist, pakuti välja mitmesuguseid mõtteid, mismoodi väärtfilmid paremini noorteni jõuaksid.

Vaja rohkem reklaami

12 õpilast leidis, et filme, mida laiem mass ei tunne, tuleb rohkem reklaamida. Kõige efektiivsema variandina pakuti erinevate linateoste reklaamimist koolides. Üheksa abiturienti avaldas arvamust, et kasulik oleks tuua kooliprogrammi sisse tunde, mis pühenduksid filmikunstile, ja pakuti ka, et huvilistele võiksid rääkima tulla oma ala asjatundjad. Veel pakkusid vastajad, et kasulik oleks näiteks kunstitunnis arutleda ka filmikunsti üle ja vaadata filme ning neid analüüsida.
Üks abiturient arvas, et kohustusliku kirjanduse asemel võiksid õpilased vaadata kohustuslikke filme.

Küsitlusele vastanud 5 abiturienti arvas, et väärtfilmide vaadatavust noorte seas oleks võimalik tõsta sellega, kui korraldada koolides regulaarsemalt filmiõhtuid, mis ei näita ainult Hollywoodis toodetud teoseid. Kirjutati ka, et tuleks korraldada sarnane üritus, nagu seda on KG minifilmide festival. Toodi välja ka, et populaarseks muutunud Kuressaare linnateatri TeatriKinos tuleb häid filme kindlasti edasi näidata.

Mis mind veidi üllatas, oli see, et õpilaste eelistused filmide vaatamisel kaldusid kvali-teetfilmide poole, sest neid vaadates saab vaheldust Hollywoodis toodetud, juba kulunud süžeega linateostele. Kahjuks peeti aga väärtfilme pingelise ja kiire elutempo juures liiga keerulisteks või rusuvateks.

Leian, et abiturientide teemakohaseid mõtteid ja ettepanekuid annab Kuressaares kindlasti rakendada, et muuta noorte elu põnevamaks ja avardada nende silmaringi väärtusliku filmikunsti abiga.

Katariina Karu
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)