SÜG-i noored plaanivad peagi lapsi saada (3)

Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriendi Eliise Hoogandi uurimus näitab, et SÜG-i noored plaaniksid oma esiklapse kahekümnendatesse eluaastatesse.

12.c klassi õpilane Eliise Hoogand küsitles oma uurimistöö tarvis 167-t 16–19-aastast kooliõde ja -venda, saamaks teada, millised on noorte teadmised ja arvamused pereplaneerimisest ning kui hästi on nad kursis rasestumisvastaste vahenditega.

“See temaatika on pea alati aktuaalne olnud, sest on oluline tõsta noorte teadlikkust säärastest probleemidest, seda enam, et Eesti ühiskonnale on iseloomulik lahutuste suur hulk,” põhjendab autor.

176 õpilase seast tähendab pereloomine enamiku neidude ja noormeeste jaoks eelkõige õige partneri leidmist ja ühise kodu loomist, nii on arvanud nii tüdrukud kui ka poisid.

Mitu õpilast oli eelpool toodu kõrval nimetanud lastesaamist, harvemal juhul ka abiellumist. 10 noormeest 67-st ja 2 tüdrukut 109-st märkisid, et pere loomine tähendab nende jaoks ainult lastesaamist.

Millal lapsi saada?

Autor soovis teada, kui vanalt noored oma esimest last planeeriksid. Kõige eelistatumaks eaks osutusid eluaastad 21–24, nii vastasid pooled igast vanuseklassist.

“Noormehed eelistavad siiski natuke hiljem isaks saada,” nendib Hoogand.

16-aastastest tütarlastest 59% vastas: 21–24-aastaselt, kuid 47% samaealiste noormeeste arvates on sobivaim iga 25–30.
17-aastastest noormeestest 47% pidas parimaks eaks, mil isaks saada, 25.–30. eluaastat.

50% tüdrukutest leidis, et esimene laps võiks neil sündida 21–24-aastaselt. 18-aastastest noormeestest 54% vastas, et isaks võiks saada 25–30-aastaselt, 47% tüdrukute arvates on õige vanus emaks saada 21–24-aastaselt.

Vaid 19-aastaste neidude hulgas jagunesid arvamused võrdselt: 45,5% nimetas 25.–30-ndat eluaastat, sama suur protsent oli 21.–24. eluaasta poolt. 19-aastaste noormeeste seast 67% pidas isaks saamiseks parimaks ajaks 25.–30.
eluaastat.

Küsimusele, kas abielu enne ühise lapse saamist on oluline, vastati enamjaolt eitavalt. Vaid väike protsent vastanuid pidas abiellumist tähtsaks, nende seas enamasti tütarlapsed.

Õpilastel tuli järjestada oma prioriteedid pärast gümnaasiumi lõpetamist ning suurem osa vastanutest märkis esinelikusse: kindel töökoht, kõrgharidus, püsiva partneri olemasolu, oma kodu omamine.

176 küsitletust kokku 103 – 66 neidu ja 37 noormeest – leidis, et abort on tapmine. Hoogand tõi küsitluslehel välja ka juhud, mille korral Eestis abordi sooritamine on lubatud: raseduse katkestamine naise omal soovil kuni 11.
täisrasedusnädala lõpuni ja vastava näidustuse olemasolul kuni 21. täisrasedusnädala lõpuni.

Abort on tapmine

176 õpilasest 22 (17 neidu ja 5 noormeest) arvas, et antud näidustused ei ole piisavad ehk ei õigusta abordi tegemist.
“Seega saab järeldada, et neiud suhtuvad aborti suurema ettevaatlikkusega,” leidis Hoogand. “Kuigi siin tekib vastuolu eelmise küsimusega, millele vastates suurem osa arvab, et abort on tapmine, kuid ometi peab abordi sooritamist õigustatuks teatud juhtudel.”

176-st küsitletud 16–19-aastasest gümnasistist vastas, et nad on juba seksuaalelu alustanud 77 ehk ligi 44%. Hoogandi andmeil oli see näitaja sarnane 2007. aasta tulemustega, mil protsendiks oli 41. 2009. aasta uuring näitas, et seksuaaleluga oli alustanud umbes 40% gümnasistidest.

Eliise Hoogandi küsitluse järgi on kõige rohkem seksuaalelu alustanuid 19-aastaste tütarlaste ja 17-aastaste noormeeste hulgas, kõige vähem aga 16-aastaste seas.

Hoogand uuris ka, mitu seksuaalpartnerit on noortel olnud. 16-aastastest 56 protsendil oli selleks arvuks märgitud 1; 44 protsendil 2–3. 17-aastaste puhul oli 45 protsendil olnud üks partner, 36 protsendil 2–3, 18 protsendil üle nelja.

18-aastaste seas kinnitas ühe partneri olemasolu 50%, kaks-kolm partnerit oli olnud 41 noorel, 9 protsendil oli partnerite arv üle nelja. 19-aastastest 42% märkis partnerite arvuks üks, 33% kaks-kolm, 25% üle nelja.

77-st seksuaalelu alustanud noorest kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid kõik.

 

Abortide arv on tublisti kahanenud

Saare maakonnas on abortide arv tosina aastaga kahanenud rohkem kui poole võrra.

Kui 2000. aastal registreeriti raseduse katkemisi või katkestamisi 254, siis mullu 110.

“Selle taga, et see number kõvasti kahanenud on, on arstide tubli töö ja naiste teadlikkus,” kinnitas Kuressaare haigla naistearst Thea Rahumeel. “Ega naised ju toona nii teadlikud olnud kui praegu. Ka rasedusest hoidumise arsenal oli siis tunduvalt väiksem kui praegu, mil on saada igasuguseid vahendeid.”

Rahumeel ei saa siiski öelda, et aborti üle kümne aasta tagasi lausa rasedusvastaseks vahendiks peeti. “Suhtumine oli aga ehk praegusest kergekäelisem,” lausus ta. “Nüüd naised teadvustavad, et abordil võivad olla väga kurvad tagajärjed.”

Legaalselt indutseeritud ehk meditsiinilisi aborte – raseduse seaduslikku katkestamist naise soovil ja raseduse katkestamist meditsiinilistel näidustustel – oli 2000. aastal 194. Mullu oli nende arv 67. Neist 70 puhul oli naine enne sünnitanud kaks last, 49 puhul polnud elussünde eelnenud.

Mullusest 67 meditsiinilisest abordist on kõige rohkem – 26 – neid, mis tehtud pärast kaht elussündi. 14 juhul polnud naine enne ilmale toonud ühtki elusat last, 15 juhul tehti abort pärast ühe lapse sünnitamist.

Läinud aasta kohta on kogu Eesti peale kirjas 7915 aborti. Meditsiinilisi aborte oli 6056.

Meditsiiniliste abortide arvu poolest on maakondade lõikes esikohal Harjumaa arvuga 2783 (2057 neist Tallinnas). Tartumaal tehti 787 aborti ja Ida-Virumaal 714.

Alla 100 oli aborte vaid Saare ja Hiiu maakonnas, vastavalt 67 ja 16.

Meditsiiniliste abortide arv 100 elussünni kohta oli mullu 40,1.

2000. aastal tehti kogu Eesti peale 12 743 meditsiinilist aborti. Viimaste arv 100 elussünni kohta oli koguni 78,8.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 707 korda, sh täna 1)