Laip esiküljele iga hinnaga? (7)

Meediat on tänapäeval palju nahutatud selle eest, et uudised ja sõnumid on pigem stressi tekitavad. Kurdetakse, et meedia on kolletunud ja jahib vaid sensatsiooni.

Samal ajal unustatakse, et meedia on oma aja peegel. Ja keeruline on siin hakata diskuteerima teemal, kumb oli enne, kas meedia või avalikkuse sensatsioonihimu.

Palju räägitakse ka eetikast, nii meedia kui ka ajakirjanduse eetikast. Oluliselt vähem on olnud diskussioone avalikkuse eetikast.

Eelmisel nädalal sattusin rääkima ühe suure Eesti päevalehe toimetajaga, kes oli tunnistajaks Saaremaal juhtunud autoõnnetusele. Ajakirjanik oli see, kes helistas päästeteenistusse, ja see, kes koos kaaslasega asus vigastatud inimesi põlemisohtlikust autost välja aitama.

Loomulikult meelitas õnnetus kohale hulga pealtvaatajaid, kellest mõned niisama suitsu kiskudes juhtunut jõllitasid, taipamata appi tulla. Mõned neist hakkasid isegi pilte klõpsima – kaameraga nutitelefon on ju pea igaühel ja tundub tõepoolest põnev, kui keegi verisena murul lamab ja auto teepervel näeb välja nagu jalgpalliks kasutatud hamburger… Inglise keeles on selliste inimeste jaoks oma termin: sensation generation.

Kuskil siin läheb aga piir. Selle ajakirjaniku jaoks läks piir sellest kohast, kus on oht inimese elule. Tema kaamera jäi taskusse ja päevalehe uudisportaalil jäi tema käest sensatsiooniline uudislugu saamata.

Mõni aeg varem kohtusin paari teise kirjatsuraga. Üks neist rääkis, kuidas tema kaamera jäi taskusse tuntud poliitiku purupurjus võsukese nõrkushetkel. Teisel jäi kaamera kasutamata eesti tuntud prominendi intiimsetel hetkedel. Tegelikult olen taolisi jutte kuulnud rohkemgi.

Tundub, et ajakirjanik, see väidetavalt kolletuva meedia sisutootja, on enamasti suurepäraste hea ja kurja äratundmise sensoritega. Kuidas on aga lood meie avalikkusega? Rahva silm, mis jõuab kõikjale ja lekitab meediasse, mida iganes. Ka sellist, mille eestikeelne termin hakkab p-tähega. Meediast on saanud omamoodi relv naabri laimamiseks, prominendi avalikuks hukkamiseks. Meediast on saanud avalikkuse tööriist, mille kasutamine sõltub kasutaja moraalist ja eetikast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 928 korda, sh täna 1)