Majutajad algaval suvel turistide põuda ei pelga (2)

SUVEKS VALMIS: Grand Rose’i spaasse on tänavu suvel kaugeimad külalised tulemas Kanadast ja Austraaliast. Vanemadministraatori Kaupo Kongase ja müügijuhi Mario Sau kinnitusel on roosispaa suvehooajaks valmis.
SANDER ILVEST

Konjunktuuriinstituudi maikuu ülevaatest selgub, et kõige optimistlikumalt vaatavad suvesse teenindusettevõtete juhid, ent Eesti majutusäris on kõlamas murelikumad noodid. Saaremaal tegutsevad majutajad ei usu, et suvi võiks turistide poolest tavapärasest kehvem tulla.

Ajaleht Äripäev kirjutas, et aprillis prognoosis kolme kuu perspektiivis teeninduses nõudluse kasvu 45 protsenti küsitletud ettevõtjatest, mais veidi vähem – 39 protsenti. Meeleolu mõningase languse põhjusi võivat otsida majutusärist, kus nõudlus on kahanenud. Nõnda ootavad mandril tegutsevad majutusasutused algavat suve vaoshoitud optimismiga. Saaremaal tegutsevate majutusettevõtjate hääles, kellelt Saarte Hääl kommentaare küsis, murelikke noote ei kostnud.

Arensburg Boutique Hotel & Spa tegevjuht Terje Nepper tõdes, et nende hotellis pole seni küll märgata, et suvi millegi poolest kehvem tõotaks tulla. Eelbroneeringute arv on Arensburgis sama, mis eelnevatel aastatel. “Kõige populaarsemad ajad on ikka suurürituste ajal, Supermoto ja Saaremaa ooperipäevad on juba pikalt ette broneeritud,” tähendas ta.

Otsustavad viimasel hetkel

Ka GO SPA-s vaadatakse suvesse optimistlikult. GO SPA tegevjuhi Toomas Leisi sõnul on lood praeguse seisuga isegi pisut paremad, kui näiteks eelmisel aastal. Alles läinud suvel Kuressaare kuursaali teisel korrusel külalistoad avanud Leis on optimistlik sellegi ettevõtmise osas. “Eelmisel hooajal avasime majutuse ju alles juunis ja paljud kliendid alles avastavad seda võimalust,” tõdes ta kuursaali vaatevinklist suvele pilku heites.

Suve pärast pole mures ka Grand Rose ega Saaremaa Spa Hotellid. “Meie läheme suvesse ikka positiivselt,” kinnitas AS-i Kuressaare Sanatoorium müügi- ja turundusjuht Villi Pihl. Tema sõnul neil broneeringuid jätkub, ehkki alati võiks neid rohkem olla. “On teatud perioode, kus meie majad on välja müüdud,” tunnistas ta. Näiteks ooperipäevade ajal on neil vaid üksikuid vabu kohti. Pihl lisas, et aasta alguse statistika näitab küll, et soomlasi on öömajaliste seas olnud vähem kui eelmisel aastal, aga eestlasi seevastu jälle rohkem.

Suurt puhkajate huvi kinnitas ka Grand Rose Spa müügi- ja teenindusjuht Mario Sau. Tema sõnul broneeritakse üha enam endale tuba vaid mõni päev ette või koguni samal päeval. Sau sõnul võib nende kogemuse põhjal öelda, et suvisel ajal käib siseturiste üldjuhul vähem kui välisturiste. Kaugeimad külalised saabuvad roosispaasse suvel Kanadast ja Austraaliast.

Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju sõnul on külalislahke Saaremaa turistide hulgas endiselt hinnatud sihtkoht. Siiski, selle aasta esimese kolme kuu majutatute ööbimisstatistika oli mullusest kehvem. 2012. aastal oli 38 015 ööbimist, 2013. aastal 33 624 ööbimist.

Suviste prognooside tegemine on küllaltki keeruline ja külastajate hulgas kogub populaarsust viimasel hetkel otsustamine. “Interneti vahendusel on majutuskohti broneerida mugav ja soodne, seega sõltub üha enam siseturistide külastusi antud ajahetke ilmast,” märkis Paju.

Turismiinfokeskuse juhataja tõdes, et tulenevalt infokommunikatsioonitehnoloogia arengust teavad inimesed üha rohkem, mida nad oma reisilt ootavad. Seejuures ollakse nõudlikumad ja valivamad ka hinna ja kvaliteedi küsimustes. Reisilt otsitakse elamusi pakkuvaid, unikaalseid, autentseid tooteid-teenuseid ja nende eest ollakse nõus maksma väärilist hinda.

Soomlased siiski põhilised

Kõige enam välisturiste tuleb Karmen Paju sõnul Saaremaale endiselt Soomest. “Soomlaste suur huvi Eestisse reisimise vastu on paljuski tingitud Tallinki ja teiste samal liinil opereerivate laevafirmade ning Tallinna Sadama panusest, mille tulemusel on reisimine Eestisse soomlaste jaoks sedavõrd mugavaks ja lihtsaks muutunud, et ülelahe sõit ei tundu enam välismaale minekuna,” selgitas Paju. Ka lätlaste huvi Eesti vastu on üha kasvamas.

“Läti turistid ööbivad väljaspool Tallinna rohkem kui teised välisturistid,” avaldas turismiinfokeskuse juhataja. Möödunud aastal ööbis Läti turistidest 46% Tallinnas, 14% Saaremaal, 11% Pärnus, 10% Tartus, 4% Harjumaal, 4% Ida-Virumaal.Saaremaa turismile tervikuna on Karmen Paju kinnitusel positiivset mõju avaldanud uute parvlaevade saabumine liinile. “Mugavam ja kvaliteetsem transpordikorraldus muudab piirkonna atraktiivsemaks turismisihtkohaks, tulenevalt nõudluse suurenemisest teenuste ja toodete järele tekivad paremad eeldused ettevõtluse arenguks.”

Kulmineeruvad mitmed suurprojektid

Alanud turismihooaeg on Paju sõnul vaieldamatult tegus, kuna tänavu kulmineeruvad mitmed suurprojektid. Näiteks seegi, et kuurortlinn Kuressaare tähistab oma 450. aastapäeva. “Juubelipidustuste kõrgpunkt oli linna sünnipäevanädalal, kuid seda tähtsat suursündmust peetakse au sees terve 2013. aasta,” kinnitas Karmen Paju.

Mõni nädal tagasi avati Kärlal maakonna unikaalseim, 28 atraktsiooniga Hallikivi seikluspark. Merepäevade raames väisab Saaremaad avamerepurjekate regatt The Tall Ship Races, mis pakub Paju sõnul nauditavat vaatemängu nii kohalikele kui ka saare külalistele.Suvel avab uksed Saaremaa viimaste aastate suuremaid turismiprojekte – Sõrve tuletornilinnak, Vilsandi rahvuspargis toimub esimene orhideefestival jne.

Lisaks on Saaremaa Sadamas broneeritud rekordilised 14 ristluslaevakülastust, mis peaksid saarega tutvuma tooma ligi 8000 turisti.”Pole kahtlust, et turistide arvu kasvu mootor on uute transpordiühenduste loomine ja korralik infrastruktuur,” nentis Karmen Paju, kelle sõnul nõuab Saaremaa hoidmine atraktiivsete sihtkohtade valikus järjepidevat tööd.

Maakonna ettevõtjad on tema sõnul viimastel aastatel panustanud sellesse, et luua üha eripalgelisi, erinevatele sihtrühmadele mõeldud turismitooteid, mis looksid väärtust. “Vahel arvatakse, et kõik, mis puudutab arendustegevust ja investeeringuid, tehaksegi turistide tarbeks, tegelikult võidab sellest ennekõike kohalik elanikkond,” kinnitas ta.

Töö turismivaldkonna paremaks ja efektiivsemaks muutmiseks ei lõpe Karmen Paju arvates kunagi. “Usun, et kui teeme koostööd, väärtustame ühist pingutust, oskame välja tuua erilise, mis meil pakkuda on, ning soovime edaspidigi kliendikeskselt ja innovaatiliselt mõelda, siis saadab meid edu ka alanud turismihooajal.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 877 korda, sh täna 1)