Lääne-Saaremaa pärimus lasi end imetleda (FOTOD)

LÜMANDA PÕHIKOOLI FOLKLORISTID: Vasakult Andreas Rae, Helina Tarkmeel, Maria Õunap, Kaili Lilles, Kristi Tiitson ning õpetaja Külli Lindau süles Fred Erik Kuivjõgi.
Foto: Sander Ilvest

Kui laupäeval suures suvesoojas Taritu rahvamaja õuele jõuame, on pidu juba hoos ja kõrvu kostavad rahvaviisid. Lääne-Saaremaa kihelkondade pärimuspäev on alanud.

Peo perenaine, Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong kõnnib peopaigal ringi, ilme sama päikseline kui ilm sel kenal päeval. Võib arvata, et tegemist on ühe väärt peoga ja ilmselt on kõik hästi, mis see muu inimest ikka sellisel üritusel nii õnnelikuks võib teha.

“Ma jään vist alatiseks imestama ja imetlema neid, kes on nõus tegutsema. Et endal oleks kena ja teistel ka,” kiidab Salong kõiki esinejaid ja neid, kes esinejaid kaema on tulnud.

Imetlust väärt esinejad

Aili Salong arvab, et ju oleks võimalik laupäevasel päeval ka lihtsalt niisama olla – tube koristada, muru niita, lapsi kantseldada, remontida. “Aga kummalisel kombel saavad kõik pakilised toimetused enamasti ka iluloomise kõrvalt ja sellega koos tehtud,” rõõmustab ta.

Esinejaid on sel peol tõepoolest tublisti. Arvuliselt – kui esinejate kaupa lugeda – suisa ligi 60. Lavalt käivad läbi Lümanda põhikooli folkloorirühm (Külli Lindau, Karin Pulk akordionil), Taritu memme-taadi lauluklubi (Erna Niit), Tagamõisa lõõtsamees Margus Traus ja Tiina Ojala, Mustjala Sõluk (Helje Raaper), Anseküla Ammuker (Mari Lepik) ja Küi ning Sõrvemaa mehiste meeste arhailise laulu punt Soe Jutt. Omamoodi tublid kõik. Ega võrrelda ju saagi – kes laulab, kes tantsib, kes pajatab pärimuslugusid, kes mängib hoopis pilli. Ja kas peabki võrdlema? Ei pea.

Salongil jagub kiidusõnu kõigi esinejate aadressil. “Imetlen Lümanda ja Mustjala lapsi ja noori, kes õpetajate eestvedamisel nii vabalt ja lustiga oma kodukoha laule ja lugusid edastvad. Ja kaunist kodukoha keelt räägivad,” nendib ta.

Margus Traus, kes end laval sisse säeb ja lõõtsa tõmbab – üks ta pillidest ta enda valmistatudki, – on Aili Salongi kinnitusel täiesti imetlusväärne pillimees. Pealegi selgub, et ta vanaisa on Taritu kandist pärit. Tiina Ojala lood pillilugude vahel on aga humoorikad ja igati õpetlikud ning Taritu memme-taadi lauluklubi laulab laule, mis mõnelegi esinejaist ja publiku seas istujaist nooruspäevist tuttavad. “Anseküla lauljad ja pillimehed kannavad sõrulaste vaimsust ja väärikust, mida oma mälestusteraamatus imetles ka Aino Kallas,” ei jää Salongil kiidusõnu väheks ka Ammukeri, Küi ja Soe Jutu aadressil.

Pannileib ja soojad paldid

Täielikult lummas peo perenaise kinnitusel kohalolijaid Setomaa ansambel Kiiora. Noored setu muusikud suutsid publiku südamed võita oma südamlikkuse, vahetuse ja meisterlikkusega.

Anseküla paltide tegemist õpetas kohapeal Elve Lepik ja pannileivataigna segas kokku Tiiu Hoogand. “Esinejad mekkisid ja kiitsid, loodan, et lähiajal on pannileiva ja paltide tegemine plaanis nii mõneski peres,” on Salong lootusrikas.

Veel õpetatakse pärimuspäeval kõiki huvilisi Mustjala malisid tegema. Nende juures jagavad oma tarkusi Maie Kauber ja Pille Venda ning kauni ehte saab igaüks mälestuseks kaasa.

Menukad müügiartiklid on pärimuspäeval Marta-Loviise leib ja pannileib, Siirupiemandate kadakasiirupid, Liia Kleini ehted ja pirukad, Paul Tohvi ja Rein Salongi käsitöö, Egon ja Merike Sepa villavabriku lõng.

Ja ilm on pärimuspäevaliste poolt, publik otsib suisa lõõskava päikese eest puudevilus varju. “Olen kuulnud positiivset tagasisidet – aitäh kõigile kohaletulnuile! Loodan tõesti, et esinejad said innustust jätkamiseks ning publik rõõmu ja ehk mõne uue teadmisegi,” võtab Aili Salong otsad kokku.

Paldimüük üllal eesmärgil

Pärimuspäeval palte teinud ja müünud Elve Lepik ütles, et paltide müügiga teenis Anseküla rahvas kokku 47 eurot. See raha ei lähe aga sugugi tubli töö ära teinud paldivalmistaja taskusse. Raha läheb hoopis Anseküla seltsimajja igatsetud digiklaveri ostmise toetuseks.

Peale müügiks tehtu valmistas Lepik korraldaja tellimusel ka esinejatele suurema koguse palte. “Tegime neid eelmisel päeval umbes 130 tükki,” tähendas ta, lisades, et päris kõiki nad ära ei müünud. “Kui kulud maha arvata, on tulemuseks ligemale 100 eurot,” rõõmustas ta.

Paldimüügiga on Anseküla rahvas uue digiklaveri jaoks varemgi raha korjanud. “Kui Leader-programm meie klaveriostu otsustab toetada, on meil jäänud veel 20 eurot koguda, et kogu omaosalusraha kokku saada.”

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 956 korda, sh täna 1)