Miks põlesid rikka ja turvalise Rootsi pealinnas autod? (2)

Miks ei seletata Eestis rahvale avalikult ja arusaadavalt, millest on tõusnud hiljutised rahulolematused Euroopa rikastes riikides Rootsis, Taanis, Ühendkuningriikides, Kreekas? Kes on need rahulolematud? Ilmselt saavad nad enamikus nimetatud riikides oma isiklikku rahakotti ohtramalt riigiabi kui Eesti vabariik suudab pakkuda töötule Saaremaal.

Selgitada tuleks rahulikus olukorras enne, kui ka Tallinnas loobitakse tänavademokraatia ilminguna aknaid sisse ja süüdatakse autosid.

Sarnased probleemid

Rikkas Rootsi kuningriigis süütasid sisserännanute järeltulijad tänavu kevadel Stockholmi äärelinnade tänavatel autosid. Mida nõudsid need noored inimesed, kelle vanavanemad saabusid sellesse riiki paremat elu otsima, kuid teine-kolmas põlvkond pole saadavaga rahul. Millega pole rahul?

Moskva TV näitas tänavu mais ühes vaidlussaates, kuidas hiigelriigi pealinna on saabunud priskema elulaadi otsinguil sadu tuhandeid võõrtöölisi endisest nõukogude Kesk-Aasiast.   Paraku tuleb rammusama elu lootuses (dokumente-lube omamata ja ametlikke töölepinguid sõlmimata) Moskvasse imbunud ja nüüd orjusele sarnanevates tingimustes elavaid-töötavaid võõrtöölisi Kesk-Aasiast üha juurde. Kui see jätkub, võivad paarikümne aasta pärast lahvatada nendegi Moskvas illegaalidena elavate-töötavate võõramaalaste seas rassirahutused. Esiti hakkavad nad nõudma põhielanikega võrdseid keelelisi õigusi. Seejärel eelisõigusi.

Samas saates kurtis Moskva TV saatejuht: viimastel aastatel on Moskvas üha enam koolides esimesi klasse, kus võõrtööliste lapsed ei oska õpinguteks vajalikku vene keelt. See olevat Moskvas nüüd tavaline.

Saates räägiti juba tõsimeeli vajadusest hakata Venemaale parema elu lootuses võõrtööliste salaja sissepugemist

rangemalt kontrollima. Et iga võõrtööline peaks hästi oskama riigikeelt ja omama head oskustöölise haridust. Tehnika areng vajab üha vähem poolkirjaoskamatuid labidatöölisi. Ka Saaremaal. Praegusest enam on aga tarvis noori maksumaksjaid, sest pensionide ja ravikulude väljamaksmiseks kipub Eestis raha üha vähemaks jääma. Meremehi, kraavihalle, kõrgetes koolides õppijaid ja ehitajaid on siit aga alati läinud. Mis teha, kui meie rahvas sündimust tõsta ei jaksa? Ja raha ka pole? Mis teha, et uued tulijad oleksid siinmail ka oodatud?

Muutused hiilivad juba

Meilgi Eestis kurdetakse juba sõnavabaduse piiramise üle. Kuidagi hiilides on ilmunud tsensuur. Sõnavabaduse aeglaselt süvenev ahistamine.

Näiteks Delfis kustutab tsensor oma isiklikule arvamusele tuginedes kommentaare. Mida Eesti NSV aegu nimetati “nõukogudevastaseks jutuks” või “fašismiilminguteks”, hinnatakse nüüd Eestis üha sagedamini “poliitiliselt ebakorrektseks”, “sooliseks diskrimineerimiseks” või koguni “rassismiks”.

Eesti põhiseadus siiski kaitseb sõnavabadust. Sest liiga elav on veel mälestus: kui esimeses Eesti Vabariigis kehtestati “vaikiv ajastu”, siis lõppes see peagi idanaabri tankide sissesõitmisega. Pooleks sajandiks siiajäämisega.

Alles selle perioodi lõpus (kui algas laulev revolutsioon), kogus põlisrahvas julgust ja hakkas kõnelema liiga suurest immigrantide hulgast. Ja eestlaste kultuurilise vabaduse   üha suuremast pitsitamisest kuni üleminekuni igapäevases elus immigrantide keelele.

Loe pikemalt juba uues Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 325 korda, sh täna 1)