Kaarma: Saaremaa peab Kuressaaret toetama

Kaarma vallavolikogus öeldi välja arvamus, mis on Saaremaa tõmbekeskus. Tulemus oli ettearvatav – Kuressaare, ent sellega kaasneb ka vastutus tagada tõmbekeskusele tagamaa, mis seda hoiab ja toetab.

“Pendelränne näitab, et Kuressaare on tõmbekeskus,” ütles Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel (fotol), kes tegi eile Kaarma vallavolikogus sellekohase ettekande.

Rahvastikust 42% elab tema sõnul Kuressaares, 2700 inimest käib maalt iga päev linnas tööl ja 60% inimestest on Kuressaarega seotud igapäevaselt. Tõmbekeskuse mõiste on tema sõnul mitmeti mõistetav ja emotsioone tekitav.

“Kui tagamaa on tugev, siis on ka keskus tugev ja vastupidi – tugev keskus loob võimalused, tegutsemaks tagamaal,” ütles Pihel, kelle sõnul on Kuressaare tugevdamine ühtlasi terve Saaremaa tugevdamine. Samuti on kaardilt näha, et mida linnale lähemale, seda suuremaks läheb ettevõtete arv.

“Ühe omavalitsusena oleks Saare maakond oluliselt tugevam,” sõnas Pihel. Ühinemine annab tema sõnul Saaremaale parema positsiooni ja suurema mõjususe. “Oleksime siis suuruselt kuues omavalitsus Eestis, meiega arvestataks. Teeme enne ära, kui ülejäänud Eesti,” ütles Pihel. Tema arvates võiksid väikesed omavalitsused mõista, et vaid koos ollakse tugevad.

Ka uues regionaalarengukava projektis on tema sõnul kirjas, et Pärnu Lääne-Eesti keskusena ei ole kogu piirkonnaga tugevalt seotud.
“Praegu ei ole meil Pärnuga ka häid ühendusi, tööl käiakse pigem Tallinnas või Helsingis,” nentis Pihel, lisades, et me peame tegema kõik selleks, et meil oleks tugev tõmbekeskus Kuressaare. Kui linnas on inimestel tasuvat tööd, saavad nad nautida võimalust elada maal ja kõiki sellest tulenevaid mõnusid.

“Kui me oma võimalusi ei kasuta, lähevad noored Tallinna, Helsingisse või New Yorki,” lausus Piret Pihel, kelle sõnul on see tänapäeval nii lihtne. Nii Ahvenamaal kui ka Gotlandil on Piheli sõnutsi elanike arv viimasel aastal kasvanud, kuigi üldine trend on inimeste arvu maal vähenemine. Pihel märkis, et me peaksime neist eeskuju võtma, kuna oleme sarnases olukorras.

Tugeva tõmbekeskuse olemasolu on eelis. “Hiiumaal, Rap-lamaal ja Jõgevamaal nii tugevat tõmbekeskust pole,” lausus Pihel. Tema sõnul liiguvad hiidlased juba Tallinna poole, kuna Kärdla ei ole nii tugev keskus.

1. juuliks tuleb Saaremaa omavalitsuste liidul teatada maavanemale oma otsus tõmbekeskuse kohta. Piheli sõnul on siiani Eestis kaks maakonda, kes on tõmbekeskuse määramisest loobunud. SOL ei ole seda teinud. SOL-i kuulub 11 omavalitsust 16-st, väljaastunute seas on ka kaks suuremat omavalitsust Kuressaare ja Kaarma.

Piret Piheli sõnul võib tõmbekeskuse määratlemiseks raha eraldamise eesmärk olla pigem ministeeriumi soov tugevdada kohalikke omavalitsusliite ning tekitada neis huvi ja diskussiooni kohalike arenduste, halduskorralduse ja tõmbekeskuste teemadel. “Tarkade otsuste korral on võimalik selle rahaga ka maakonnale kasu tuua,” märkis Pihel.

Eile jõudsid Saare maakonna omavalitsused kokkuleppele, et 20. oktoobril toimub kohalike valimiste päeval ka valdade ühinemise teemaline rahvaküsitlus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 192 korda, sh täna 1)