Kuressaare ei kavatse linna koolivõrku muuta (2)

JÄÄB NII KUIS ON: Kuu aega tagasi suurejooneliselt 450. sünnipäeva tähistanud Kuressaare linn ei kavatse oma koolidega haridusministeeriumi reformiga kaasa minna. Fotol Tiina Talvi 8. mail linnarahvale kõnet pidamas.
Sander Ilvest

Linnavalitsus teatas haridusministeeriumile, et ei kavatse koolivõrku muuta ning on vajadusel valmis võtma linna gümnaasiumidesse vastu ka kõik maakoolide põhikoolilõpetajad.

“Arvestades Kuressaare linna koolihoonete suurust, geograafilist paiknemist linnaruumis, hoonete täitumust ja tehnilist seisundit ning asjaolu, et iga kooli tulev aastakäik on suurem kui vastava aasta põhikooli lõpetajate oma, puudub Kuressaare linnas otsene vajadus senise väljakujunenud, hästitoimiva, traditsioonidele tugineva, paljude valikuvõimalustega munitsipaalkoolide võrgu ümberkorraldamiseks,” kirjutas abilinnapea Tiina Talvi vastuseks haridusminister Jaak Aaviksoo kirjale, kus paluti esitada ettepanekuid koostööks seoses riigigümnaasiumide moodustamisega.

Talvi hinnangul on Kuressaares välja kujunenud toimiv, ratsionaalse ruumikasutusega haridusasutuste võrk: kaks klassikalist gümnaasiumi, üks põhikool ja üks täiskasvanute gümnaasium.

Talvi kinnitas, et linn on valmis gümnaasiumiastmesse vastu võtma kõik Saare maakonna põhikoolide lõpetajad, kes seda soovivad juhul, kui maakonna teised koolid – Leisi keskkool ja Orissaare gümnaasium – gümnaasiumiossa vastuvõtu lõpetavad.

Abilinnapea märkis veel, et toimiva süsteemi muutmine ei ole seni leidnud mõistmist ega toetust koolidirektorite seas ega ka kooli hoolekogudes.

Tiina Talvi sõnul on Kuressaare pidevalt analüüsinud ja vastavalt muutunud oludele teinud olulisi arendusi oma koolivõrgus ning viimane suurem ümberkorraldus viidi lõpule 2011. aastal, mil liideti Kuressaare gümnaasium ja Kuressaare põhikool.
Abilinnapea lisas, et kõik Kuressaare koolihooned on viimase kümne aasta jooksul läbinud mahuka kapitaalremondi, on heas tehnilises korras ja ajakohase õpikeskkonnaga.

Koolijuhid koolivõrgu ümberkorraldamisest

Viljar Aro, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor:
Mina olemasoleva süsteemi lõhkumisest midagi head ei arva. Senised kogemused on näidanud, et riigigümnaasiumid tehakse maakonnakeskustesse, kus on oldud hädas sellega, et pole suudetud koole remontida või on üks kool kuidagi halvem kui teine. Meil selliseid probleeme pole.
Olen päris kindel, et maakonnakeskuste riigigümnaasiumide haridustaset ei ole võimalik sellega tõsta, et lõhume koolid tükkideks. Pigem kardan, et võib minna vastupidi. Et õpilased identifitseeriksid end mingi kooli õpilastena ja tunneksid, et see kool on neile armas, siis ainult kolm gümnaasiumiaastat seda ei kinnista. Kardan, et vähemalt mandri maakonnakeskuste riigigümnaasiumidesse õppima tuleku asemel minnakse hoopis Tallinna ja Tartu suurtesse gümnaasiumidesse. Siis ei hoia neid noori miski enam oma maakonnas kinni.

Sulev Soodla, Kuressaare vanalinna kooli direktor:
Riigigümnaasiumide loomisega seotud muudatused koolivõrgus ei ole praegu minu jaoks põhiteema – põhikooli see otseselt ei puuduta.
Meie koolis on praegu üle 370 õpilase ja praegune laste arv näitab, et õpilaste arv ei lange vähemalt kümmekond aastat. Ja kuhu need lapsed siis pandaks? On ju ruumid optimaalselt täidetud nii meil kui ka teistes koolides.
Minul on riigigümnaasiumide koha pealt rohkem küsimusi kui vastuseid. On ju Kuressaares praegu kaks tulemuslikult töötavat gümnaasiumi, mis meeldivad nii õpilastele kui ka kogukonnale tervikuna. Milleks tekitada segadust ja hakata neid järsku lõhkuma?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 594 korda, sh täna 1)