LAULUPIDU: Sõrvemaa laulupüha – esimesi omataolisi Eestis

LAULUTAMME ALL: Körberit kehastab Salme vallateatri näitleja Raimond Ellik.
Foto: Mikk Rand

21. juulil 1863 kirjutas Perno Postimees ehk Näddalileht: Kolmandamal nelipühal on Anseküla kihelkonna lauljad üht laulupidu pidanud ning seda eht eesti viisi ühes talukoplis vainu peal ilusate lehtpuude all. Peale 500 inimese olnud kuulamas ja seesinane laulupidu olnud üksi taluinimestele valmistatud.
Tartumaalt pärit teoloog tuli Saaremaale tööle 1843. aastal ja tegutses aastail 1846–1875 Anseküla pastorina, tehes koostööd noore köster-koolmeistri Peeter Süddaga. 1862. aastal esineti täispika kontserdiga Kuressaares. Siit tuli julgus laulupeo korraldamiseks.21. mail 1863. aastal Massinõmmel toimunud Sõrvemaa laulupüha oli esimene laulupidu Saaremaal ja esimesi omataolisi kogu Eestis.
Anseküla kihelkondliku laulupeo teokssaamisel oli suurim osa Martin Körberi entusiasmil ja sügaval kultuursusel.

1863. aastal alustati ühislauluga – tervituseks laulule ja lauljatele. Järgnenud kõnes avaldas pastor Körber oma muret selle üle, et “tallorahval muud meelejahhutamist ei olle, kui winajomist, laisklemist ja tühja, pealegi roppo naljaheitmist”.

Olukorra parandamiseks pidas Körber vajalikuks koorilaulu arendamist, propageerides ennekõike ilmalikku koorilaulu.

Esimesest laulupühast võttis osa neli Anseküla koori, kontsert kestis poolteist tundi. Repertuaar pärines enamikus Martin Körberi populaarsest laulikust “Sörvema louke”.

2008. aastani tähistati Sörvemaa laulupüha ümmargusi aastapäevi Pagilas. 2008. aasta 8. juunil tähistati esimese laulupüha toimumispaik Massi talu karjamaal aga mälestuskiviga. Sestpeale peetakse Sörvemaa laulupüha Salme rannapargis, renoveeritud laululaval. Ka siin seisab mälestuskivi – Martin Körberile ja Peeter Süddale ning kõigile Anseküla kihelkonna lauljatele läbi inimpõlvede – “sest Saaremaa on laulupesa ja Sörve kant on nende isa”, nagu ütleb rahvalaul.

Koos laulupühade tähistamisega on Salmel juurdunud veel üks kena komme – puude istutamine Salme rannaparki. Alates 2003. aastast on koorid sinna istutanud 36 erinevat puud.

Ka 150. aastapäeval, 7. juunil 2013, istutame puu. Kontserdil osaleva nelja meeskoori – Teaduste Akadeemia meeskoori, Inseneride meeskoori, Tehnikaülikooli meeskoori, Saaremaa ühendatud meeskoori – esindajad panevad kasvama punase õunapuu. Selleks, et koorilaulu traditsioon Saaremaal-Sõrvemaal ikka õitseks!

Maire Sillavee,
Salme valla kultuurijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 373 korda, sh täna 1)