Kommentaar: Rinnavähi tekkepõhjusi on alati rohkem kui üks

Rinnavähk on ca 5–10% juhtudest pärilik ja ca 90–95% juhtudest sporaadiline ehk tekib naise eluajal erinevate riskifaktorite toime tulemusena.

Rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel (nt emal ja vanaemal) tõstab rinnavähiriski 2–3-kordseks. Rinnavähk emal ja õel, eriti nooremas eas, suurendab riski 5–10 korda. Päriliku rinnavähi tekkes mängivad kõige olulisemat rolli onkogeenid BRCA1 ja BRCA2. Näiteks BRCA1 geenimutatsiooni korral on naisel risk haigestuda 70. eluaastaks rinnavähki kuni 85% ja munasarjavähki kuni 63%.

Rinnavähki haigestumise riski tõstavad varane menarhe (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus, hiline esmane sünnitus, pikaaegne hormoonasendusravi menopausi ajal, alkohol, suitsetamine ja radioaktiivne kiirgus.

Riski võivad samuti tõsta hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide pikaaegne kasutamine, madal füüsiline aktiivsus ja valed toitumisharjumused, seda vähendavad aga varane esmane sünnitus ja pikaaegne rinnaga toitmine.
Risk hakkab oluliselt tõusma 45. eluaastast. Kõige sagedamini esineb rinnavähki vanusegrupis 50–59 eluaastat. Kõrge on haigestumine ka vanuses 60–69.

Seoses eluea pikenemisega tõuseb haigestumine ka üle 70 aasta vanustel. Alla 50 eluaasta esineb rinnavähki harvem, kuid nooremas eas on rinnavähid üldjuhul halvema prognoosiga (eriti vanuses alla 35 eluaasta).

Löögid ja muljumised ei ole vahetult vähki tekitava toimega, aga paikne koekahjustus võib luua soodsa pinnase vähi tekkeks ja arenguks. Rinnavähi tekkel on põhjusi alati rohkem kui üks, aga rinnatraumade järel vajavad rinnad kindlasti põhjalikumat jälgimist ja kahtluste korral ka kohest arstlikku kontrolli.

Inimesest endast oleneb väga palju, sest ca 40% vähijuhte oleks tervisliku käitumisega (tervislik ja korrapärane toitumine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, mittesuitsetamine ja vaid mõõdukas alkoholi tarbimine) välditavad.
Tänapäeval on rinnavähi ravivõimalused väga head. Lisaks kirurgilisele ravile kasutatakse laialdaselt süsteem- (keemia-, hormoon- ja bioloogiline ravi) ja kiiritusravi. Väikeste kasvajate korral on võimalik teha rinda säästvaid operatsioone, kaenlaalused lümfisõlmed eemaldatakse vaid siis, kui seal on kindlad vähisiirded.

Ravitulemused sõltuvad haiguse levikust ravi alustamise hetkel. Näiteks I staadiumi leviku korral elab ca 95–100% haigetest vähemalt 5 aastat ja on võimalik täielik tervistumine. II staadiumi korral elab vähemalt 5 aastat ca 85% patsientidest ja on samuti võimalik täielikult terveneda. III staadiumi ehk paikselt levinud kasvajate korral on haigete 5 aasta elulemus ca 55% ja IV-st ehk kasvajasiiretega patsientidest elab vähemalt 5 aastat umbes 10% haigetest.

Oluline on see, et oleme oluliselt pikendanud siiretega haigete eluiga. Tihti elavad nad kauem kui 10 aastat ja on sageli võimelised ka töötama.

Meestel esineb rinnavähki harva ja seda nimetatakse harvikhaiguseks. Eestis diagnoositakse meestel igal aastal ca 5–10 esmast rinnavähijuhtu. Tavaliselt on see arv ca 5–6 juhtu, tavaliselt 50.–69. eluaasta vahel.

Põhja-Eesti regionaalhaigla
onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku
juhataja ning Eesti vähiliidu
nõukogu esimees
Vahur Valvere

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 088 korda, sh täna 2)