Varakult avastatud rinnavähk on ravitav (1)

UJU ÜKSI! Kui rinnavähi tõttu on üks rind eemaldatud, võib teistega koos ujumas käimine osutuda raskendatuks. Seepärast ongi hea nautida veemõnusid uhkes üksinduses.
Foto: Ivika Laanet

Eesti vähiliidu andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 650 uut rinnavähi juhtu ja sureb ligi 300 rinnavähi diagnoosiga naist. Varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav.

Kolm rinnavähi diagnoosiga naist rääkisid Saarte Hääle palvel oma loo. Kõik nad kinnitasid, et esimene hetk, mil nad said haigusest teada, lõi jalad alt, kuid nad on võidelnud ja hakkama saanud.

66-aastasel Vilmal avastati rinnavähk 10 aastat tagasi. Ta meenutas, et talle kukkus umbes 20 meetri kõrguselt rinna peale suur juustupäts, millest tekkis sinikas. Kui see kaduma hakkas, tundis ta sinika koha peal mingit kõvemat tükki.

Tollal oli Vilma elus väga stressirohke aeg. Kuna ta pidi niikuinii kilpnäärmega ultrahelisse minema, palus ta tohtril kontrollida ka seda kohta rinnas. Nii avastatigi umbes sentimeetrise läbimõõduga oasuurune tükk. See oli hetk, mil ta tundis kõige suuremat masendust. Vilma tunnistab, et tuli selle kõigega toime tänu dr Goar Kuldsaare sõnadele “see on raske, kuid sa saad sellega hakkama”.

Vilmal lõigati ära terve rind. Ainus, mis teda häirib, on see, et ei saa koos teistega ujuma minna. Sest ega muidu aru ei saakski, silikoon täidab tühja koha ära.

Kontrolli end mammograafis

Alma (67) räägib, et tema tundis end tööl kogu aeg väsinuna. Pinge oli ka suur, suu kuivas ja enesetunde järgi arvas ta, et tal on diabeet või kilpnäärmeprobleemid. Proovid olid aga korras ja perearst suunas ta kopsuarsti juurde. Seal selgus, et üks vereproov ei olnud korras, ja Alma saadeti kompuutrisse. Rinnas avastati väike tükk. Kusjuures Alma oli hiljuti käinud ka günekoloogi vastuvõtul ja seal ei leitud midagi.

Nüüd hakkasid aga asjad väga kiiresti liikuma, Alma saadeti Tallinna kompuutrisse ja operatsioonile. Rind jäi alles, eemaldati ainult kasvaja. Alma ütleb, et on kogu aeg korralikult arsti juures kontrollis käinud ja alati, kui kutse on tulnud, ka mammograafis. Ent kuna ta oma vanuse tõttu enam sihtgruppi ei kuulunud, oli viimasest mammograafis käigust tükk aega möödas.

Alma rõhutab, et kindlasti peaksid need naised, kes enam sõeluuringute sihtgruppi ei kuulu, käima mammograafis kontrollis kas siis oma raha eest või laskma end sinna suunata.

Laine (55) räägib, et ehkki temal avastas günekoloog Lea Jantra rinnavähi varakult, oli kasvaja pahaloomuline ja läinud edasi lümfidesse.

Ega ta ise osanud alguses midagi kahtlustadagi, vaid vahel, kui keegi rinna vastu puutus, oli valus. Ka Laine ei oska arvata, millest rinnavähk tekkida võis. Kui tal sündis esimene laps, oli rinnas põletik, kuna piima oli hästi palju, ja võib-olla jäi mõni tükk siis sisse, oletab ta.

Kokku on Lainele tehtud kolm operatsiooni. Rinnast võeti vaid tükk, rind ise jäi alles.

Tuleb õppida rinnavähiga elama

Ehkki tal oli võimalus jääda haiguslehele, otsustas Laine töölkäimise kasuks. Samas ütleb ta, et ega kiiritus- ja keemiaravi organismile hästi mõjunud. Kuna tal tuleb töötada silmadega, on hetki, kus silme ees vaid must jutt.
Samuti on tal moonduma hakanud õla- ja sõrmeliigesed. Praktiliselt elab ta valuvaigistite toel.
Kõigi kolme naise suur ja mõõtmatu tänu kuulub doktor Riina Kütnerile, haruldasele päikselisele naisele ja arstile.

Kõigi kolme naise nimed on nende palvel muudetud.

Kontrolli ise!

Enesevaatlust tuleks teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Suguküpses eas naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, kindlasti peaksid seda tegema aga kõrge rinnavähiriskiga naised. Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli tehakse ka lamades.

Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega, kas nahk on sile ja ühtlane, kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi, kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist, kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole, kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud.

Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kombates seda vasaku käega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 393 korda, sh täna 1)