Pisine kena näuga tüdruk Sõrvest

ELLA VOOGLAID: Pensioniea suurimaks saavutuseks peab Ella seda, et pani kohalike inimeste mälestuste põhjal kirja oma sünniküla Läbara kurva saatuse ning see jõudis Bruno Pao raamatusse “Sõrve otsa lood”. Foto: Tõnu Veldre

Emakeele ja kirjanduse õpetaja Ella Vooglaid (77) naudib nüüd juba mõnda aega auga väljateenitud pensionipõlve, kuid on seejuures talletanud oma sünniküla rahva mälestusi ja leidnud aega Saaremaal end sisse seadnud välismaalastele riigikeelt õpetada. 

Ehkki Ella jätab kohtudes rõõmsa ja avatud mulje, ei arva ta ise, et ta eriliselt rõõmsameelne inimene oleks. Ella on sõjaaja laps ning elu Sõrves sõja süles polnud lihtne kellelegi. Eriti veel väiksena nädalaid kaevikus elades.

Ella – sünnipäraselt Suurhans – sündis 1935. aasta külmal talvepäeval. “Olin nääpsuke ja viril olnud ning ei tahtnud kuidagi leppida selle maailmaga, kuhu mind saadetud oli,” kirjeldab Ella talle räägitut. Nõnda tehti lapsukesele kiired ristsed, sest kõik kartnud, et laps sureb veel enne jõule ning see olnuks paha, kui ristsed tegemata ja laps jõuluajal sureb. “Külanaised olid ristsetel mind vaadates öelnud: “Pisine kena näuga tüdruk, aga elulooma tast pole.” Ella emale läinud see väga hinge.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 509 korda, sh täna 1)