Laulupidu oli oivaline (1)

63 AASTAT LAULUPIDUSID: Orissaarlane Neeme Mets, kes laulab Kuressaare kooris Ätsed, pole 1950. aastast kuni siiani vahele jätnud ühtegi laulu- ja tantsupidu, olgu siis tegemist üleriigiliste pidude või kohalike üritustega. Foto: Sander Ilvest

“Ma olen vaimustuses. Nüüd, kui ma ise ei õpeta, naudin seda kõike. See on nii ilus! Vaata, kui hästi noored rahvatantse oskavad ja kui hästi see pidu kesklinna sobib!” vaimustus juubelilaulupeole eelnenud pillipeost staažikas tantsuõpetaja Annika Iin. 

Kell 15.45 puhus Mart Aardam peo torupillist valla. Päike säras taevalaotuses ja muusikute näod pillilugusid esitades. Rahvatantsijad näitasid oma sädelevat tantsuoskust, liikudes ümber keskväljaku lilleringi. Publik ei olnud aplausiga kitsi. Mõnedki pealtvaatajad ühinesid rahvarõivais tantsijatega valssi keerutama või polkat vehkima. Raekoja esisel pingil elas nähtule kaasa vi-taalne memm Neeme Mets, kes on 63 aastat jutti osalenud tegijana kõikidel laulu- ja tantsupidudel. Nüüd laulab Orissaare memm Kuressaare kooris Ätsed.

Muhulane Meelis Mereäär tutvustas esinejaid mõnus-moekal viisil, mängis ise karmoskat ja laulis. Number järgnes numbrile. “Tüdruk, armastan päikest ja tuuli, tüdruk, sinust ma unistan vaid” Mihkel Mereääre esituses koondorkestri saatel oli ehk natuke teistmoodi, isikupärasemalt ette kantud. Aga kena, nagu publiku hulgast kommenteeriti. Orkestrit juhatas Õie Pärtel. Muusikutelt veel eesti rahvaviis “Kägärä” ja siis kutsus Meelis Mereäär peolisi rongkäiku ja publikut pidulisi nende teekonnal ergutama.

Ja sealt nad tulidki. Laulupeotuld kandis dirigent Anne Kann, assisteerimas Veikko Lehto, mõlemad eelmiste laulupidude kunstilised juhid.

Lossipargi ääres varjulisemas kohas olid huvilised juba ammu kohad rongkäigu jälgimiseks sisse võtnud. Elagu-hüüded, sõbralikud tervitused nii lauljaile kui ka kooridelt publikule käisid asja juurde.

Vaatamata üsnagi tüütule ooteajale kuursaali-tagusel sillal, pääsemaks peopaika, ei trüginud ega nurisenud keegi. Paljudel olid pääsmed varem lunastatud ja see kiirendas järjekorras edasi liikumist.

Virgutusvõimlemine publikule

Pool tundi enne peo ametlikku algust olid koorid laululaval koha sisse võtnud. Kannatlikult seisti päikesepaistel,
oodates esinemist. 20 minutit enne kella 18 hakkasid mõned koorid igavusest trikitama, näidates publikule virgutusvõimlemise liigutusi.

Kell 17.50 kõlab laululavalt “Ei paremat pole kuskil pool…” Eesti hümni helide saatel tõusis rahvas püsti. Hümni esitamist juhatas dirigent Jüri Rent.

Väikesed teadustajad Aleksandra Männik ja Uku Pokk andsid laululava “katuselt” teada Saaremaa laulupeo kahekordsest juubelist ja sellestki, et Kuressaare linn ja Eesti meestelaulu selts on jõudnud ümmarguste tähtpäevadeni. Toimus ju Saaremaa esimene laulupidu 150 aastat tagasi Ansekülas. Sellest ajast siiani on viiekümnel korral süüdatud ülemaakondlik laulupeotuli. Tänavu süütasid laulupeotule Anne Kann ja Veikko Lehto.

Ühendkooridelt järgnes Albert Uustulndi kirjutatud hoogne “Saaremaa lipulaul” Ülle Reinsoo taktikepi all ja seejärel oli publikul võimalus kuulata maailma esiettekandes Aare Kruusimäe uut heliteost “Muinasvärav” (Debora Vaarandi sõnad).

“Tere tulemast Saaremaa 50. laulupeole!” alustas oma tervituskõnet rahvarõivais maavanem Kaido Kaasik. Maavanem tänas nii lauljaid kui ka pealtvaatajaid, rõhutades, et laulupidu kannab edasi meie kultuuripärandit. “Laulame kõigest, mis on olnud hingelähedane nii meie esivanematele kui meile endile,” toonitas Kaasik.
Enam kui kaks tuhat esinejat

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu tervitas peolisi võõrustajate nimel. Meestelaulu seltsi president Arvo Karotamm tundis heameelt, et veerandsada aastat tagasi sündis just siin Eesti laulumeestel mõte luua isamaaline meeskooride ühendus. Nüüd kuulub seltsi ligi 2800 poiste- ja meeskooride lauljat.

“Saagu saar” kõlas järgmisena mudilaskooride esituses. Dirigendipuldis Heldur Harry Põlda. Kärt Männa solistina, koorid, dirigent ja põimiku kokku seadnud Andre Maaker teenisid publikult kauakestva aplausi. Kersti Kuuse, Pilvi Karu ja Martti Nõu “Põrsa bossanova” Riina Laanese dirigeerimisel võeti samuti soojalt vastu.

Värskendavalt kõlas meeskooride esituses Albert Uus-tulndi “Madrus sinijakk” Tiit Pauluse seades. Ühendkoorid laulsid esmakordselt suure publiku ees maestro Olev Sau loomingust pärinevat lühikantaati “Laulutaat”. Kontserdi lõpus ütles Sau ise, et ta pole nii toredat Saaremaa pidu varem näinudki. Laulu dirigeerinud Tiit Köster oli pisut enesekriitiline: “Aega harjutamiseks jäi natuke väheks.”

Pärast kontserti ei olnud publik kiitusega kitsi: “Oli äge!”, “Väga hea pidu!” “Ilmalind oli väga hea leid. See andis jumet!”
Enam kui 2000 esinejat andsid juubelipeol endast parima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 647 korda, sh täna 1)