Meiesaaremaa.ee – kuidas elu paremaks muuta? (7)

Tänasest avaldame Saarte Hääle arvamusküljel aeg-ajalt ideid, mida elu paremaks muuta ihkavad inimesed on esitanud veebilehele Meie Saaremaa. 

Saarlase soodustus parvlaevaliiklusest maakondlikku bussitransporti?
Mis oleks, kui kaotada parvlaevaliinidel saarlase soodustus ja vabaneva raha eest pakuks sõitjatele tasuta maakondlikku ühistransporti?

Saarlaste soodustus Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinil läheb riigile hinnanguliselt maksma 650 000 eurot aastas. Tasuta ühistransport Saare maakonnas sõitjatele läheks maksma hinnanguliselt 600 000 eurot.

2012. aastal said Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinil saarlase soodustust ligikaudu 390 000 reisijat ja 65 000 sõiduautot.

Parvlaevaliini soodustusest võidavad elanikkonnagrupid, kelle sissetulekud on üle keskmise – Tallinnas või välismaal tööl käivad inimesed ja ärimehed. Nende võit ühelt reisilt on 1,30 eurot reisijapiletilt ja 3,70 eurot autopiletilt. Ilma saarlase soodustuseta oleksid piletite hinnad vastavalt 2,60 eurot ja 7,40 eurot. Kord nädalas autoga Tallinnas käies on otsene kulu (bensiin/diisel + laevapiletid) 450 km x 0,07 l/km x 1,37 €/l = 43,15 € bensiini/diisli eest ning 10 € parvlaevapiletite eest. Seega kokkuhoid, mida saarlase soodustus autoga Tallinnas käijale pakub, on 10 eurot edasi-tagasi sõidu pealt ehk vähem kui 20% sõidu maksumusest.

Nädala sees Tallinnas või Soomes tööl käival inimesel on seega kuus kokkuhoidu 40 eurot, mis on Tallinna keskmisest palgast (neto 800 €) 5 protsenti. Autoga käis 2012. aastal mandril umbes 65 000x 1,7 (inimest keskmiselt autos) = 110 500 saar-last.

Saare maakonnas veeti 2012. aastal bussidega 79 470 reisijat. Sõitjatele tasuta maakondliku ühistranspordi korral kasutaks maakondlikku ühistransporti hinnanguliselt 1–1,1 miljonit reisijat aastas. Seega võidaks tasuta maakondlikku ühistransporti panustades oluliselt rohkem reisijaid. Need reisijad on pensionärid, õpilased ja maakonnas tööl käivad keskmisest väiksema sissetulekuga inimesed.

Näiteks Kihelkonnalt bussiga Kuressaarde tööle käiv inimene kulutab bussipiletite peale kuus 2,21 € x 2 x 22 päeva = 97,24 €. Kui arvestada, et saarlaste keskmine brutopalk on 700 € ehk siis kätte saadakse kuus keskmiselt 560 €, on see 17,3% sissetulekust.

Saaremaal elav ja töötav inimene (ehk enamik saarlasi) käib mandril keskmiselt üks kord kuus ja seega praegu kehtiv soodustus temale eriti suurt võitu ei too, kuna ta lihtsalt ei kasuta seda.Seega võiks kaaluda, kumb soodustus oleks saarlastele tähtsam, kui valida saab vaid ühe?

Taavi Kurisoo

Vähendada Saaremaal elamuehituseks ehituskeeluvööndit ja teisi looduslikke piiranguid.

Saaremaa on Eesti osa ja seadused peaksid olema kogu Eestis ühed. Kui Mandri-Eestis on ehituskeeluvöönd 100 m, siis saartel on see 200 m. Kannatajateks on eelkõige maaomanikud või siin ilusat elukohta otsivad potentsiaalsed uued elanikud. Teisi looduskaitselisi piiranguid on samuti ülekohtuselt palju, nii et vägisi tekib tunne, et kõigepealt loomad ja taimed, siis alles inimesed.

Vanasti olid rannaalad oluliselt tihedama asustusega ja seetõttu ka paremini hooldatud. Oma kodukohta hoiavad kõik ja looduse hävimise kartus ei ole põhjendatud. Seda enam, et ehitusload või detailplaneeringud on võimalik siduda vajalike piirangutega. Näiteks iga 200 m rannariba kohta on 2 hoonet lubatud lähemale kui 200 m merele, kinnistu minimaalne suurus 2 ha, kasutada on lubatud üksnes reoveemahuteid jne.

Loomulikult tuleb reeglid täpsemalt määratleda, kuid lõppema peab olukord, kus on kaks Saaremaad – looduskaitsjate ja elanike Saaremaa. Varsti on muidu olukord, kus sa pead oma isiklikul maal loovutama kõik õigused lindudele, loomadele ja taimedele.

Looduskaitsjate hirm, et siis kõik ilus hävitatakse, ei ole tõsi, sest inimesed soovivad oma koduümbrust hoida ja hooldada, selles veendumiseks tuleb üksnes Saare maakonnas ringi sõita. Metsaraied ja uued maavarade kaevanduskohad, mis samuti on inimtegevuse loomulik osa, nõuavad looduselt palju rohkem, kui seda teevad üksikud elamud piisavalt suurtel kruntidel.

Krundid, mis asuvad veekogude läheduses või on kõrghaljastusega kaetud, on aastasadu inimesi tõmmanud ning seetõttu on loomulik, et just need pakuvad vanadele ja uutele elanikele eelkõige huvi. Ja just elanikke, kas või suveelanikke, me vajame, et elu maal ei hääbuks. Suveelaniku maja vajab ehitamist, hooldamist ja ühel hetkel võib suvine periood venida juba pikemaks, kuni püsielaniku staatuseni välja. Samas, miski ei keela maksutulu juba varem Saare maakonna kohalikku omavalitsusse toomast!

Anonüümne autor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 408 korda, sh täna 1)