Väikelaevaehitajad tekitasid Venemaal elavat huvi

VENELASED KÜSISID USINALT: Järjekordsele huvilisele selgitasid kompetentsikeskuse teenuseid ja tutvustasid väikelaevaehitust Saaremaal Kalev Kadak (paremal) ja Peeter Sääsk. Foto: Erakogu

Juuni algul Peterburis toimunud messil Balti Mere Festival käinud Saaremaa laevaehitajad ja väikelaevaehituse kompetentsikeskus võisid koju naastes tõdeda, et käik läks asja ette.

“Võib öelda, et väikelaevaehituse liidu osalemine oma messiboksiga Balti Mere Festivalil läks asja ette, sest uudistajaid, kes Saaremaa ja siinse laevaehituse vastu huvi tundsid, oli piisavalt,” nentis väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja asendaja Jaanis Prii.
Eesti ja Saaremaa vastu valitses Prii sõnul messikülastajate seas küllaltki suur huvi. “Kuna meil olid kaasas Saaremaad tutvustav materjal ja info siinsetest sadamatest, saime teha müügitööd regioonile,” tähendas ta.

Jaanis Prii tõi välja, et NSV Liidu ajal oli Eesti ikkagi kogu suure impeeriumi mereriik. Nõnda mäletasid messikülastajad hästi, et olümpiamängud toimusid kunagi just Tallinnas. Teine asi, mida Venemaal juba varasemast ajast teatakse, on Eesti sportlaevade ehitus. “Nüüd on Eesti aken Euroopa Liitu. Päris paljud Venemaa väikelaevaomanikud otsivad võimalusi registreerida oma laev mõne Euroopa Liidu riigi lipu alla,” märkis Prii, lisades, et kellel rohkem võimalusi, teevad seda Vahemere ääres, Läänemerel on seni olnud populaarne Soome lipp. Huvi on venelastel samas selle vastu, et hoida oma laeva Eesti sadamas ja seda ka üle talve. “Mitmed arvasid, et tulevad suvel Eestisse ja Saaremaale.”

Üldine huvi Eesti toodangu vastu oli Prii sõnul suur, kõik kaasas olnud voldikud, mis Eesti väikelaevaehituse liidu liikmeid ja tooteid tutvustavad, sai laiali jagatud. Prii toonitas, et messil tavaliselt kohe konkreetseks äriks ei lähegi. Kompetentsikeskuse vastu tunti huvi just võimaliku sertifitseerimise osas. “See võimaldab tulla oma toodetega Euroopa Liidu turule,” põhjendas Prii. Praegu kompetentsikeskus sellist teenust veel ei paku, aga Prii kinnitusel võivad nad anda konsultatsioone ja viia läbi eelnevad katsed.

Hinnanguliselt oli Peterburi messil 3000 külastajat. Iseenesest ei ole see väga palju, kui võrrelda kas või Soome ja Rootsi sarnaste ujuvmessidega. Kuid asi seegi. “Venemaal tuleb igal juhul silm peal hoida ja poleks paha ka seal kohal käia,” rääkis Prii. “Siin on vaja edaspidi koostööd teha ka turismi osas – tutvustada sadamaid, Kuressaare merepäevi ja -nädalat ning näiteks ka Muhu väina regatti.”

Saaremaalt käisid messil Eesti väikelaevaehituse liidu esindajana Peeter Sääsk, kompetentsikeskusest juhataja asendaja Jaanis Prii, laborant-mehaanik Kalev Kadak ja kommunikatsioonijuht Silver Saluri. Samuti osales koos Saaremaa väikelaevaehitajatega messil laevaehitusinsener Kristjan Tabri MEC Insenerlahendustest ja Aalto ülikoolis doktorantuuris sama eriala õppiv Mihkel Kõrgesaar. Lisaks oli kaasas esindaja turismiarenduskeskusest, Kaira Kivi.

Messidel käimist on tänavu veel hulgaliselt ees. Näiteks on Eesti tänavu partner maailma ühel suuremal paadimessil Hanseboot 2013, mis toimub sügisel Hamburgis Saksamaal. Sealgi on väljas Eesti väikelaevaehituse liit ja kompetentsikeskus, kes korraldab messil seminari.

Berliini mess kutsus osalema

Läinud neljapäeval korraldasid Saksa-Balti kaubanduskoda ja Messe Berlin GmbH Kuressaares Arensburgi hotellis tänavu novembris Berliinis toimuva paadimessi Boot & Fun Berlin 2013 infoürituse.

Kohaletulnute seas olid Saaremaal tegutsevad paadiehitajad, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse esindajad ning ka kohaliku arenduskeskuse esindajad. Infoürituse viisid läbi Maida Insler kaubanduskojast ja Berliini messi projektijuht Daniel Barkowski. Viimane vastas seejuures kõigile küsimustele. Ning küsimusi esitasid Saaremaa väikelaevaehitajad tõesti agaralt.

Väikelaevaehitajaid huvitas näiteks see, kui palju on Berliini elanike seas paadiomanikke, kui palju soetatakse seal igal aastal uusi väikealuseid ning kui edukas on mess lõppkokkuvõttes olnud varem oma toodanguga väljas olnud laevaehitajaile.

Läinud aastal oli Berliini messil 32 400 külastajat vanuses 30–50 aastat. Kuna Berliini ümbruses on kalapüük väga populaarne ja sellekski soetatakse endale tihti korralikke veesõiduriistu, siis otsivat kalapüügiharrastajad messilt just väiksemaid aluseid – nii mootor- kui ka aerupaate.

Messi projektijuht avaldas lootust, et Eestist on messile tulemas nõnda palju firmasid, et võimalik oleks organiseerida riiklik ühispind. Muu hulgas pakuti laevaehitajatele, kes osalevad mõni nädal varem Hamburgi messil, võimalust jätta oma toodang tasuta Saksamaale hoiule, et Berliini messiks oleks tarvis vaid endal kohale sõita, mitte enam oma aluseid Eestist transportida.

Ürituse lõpetuseks lubasid kohalikud laevaehitajad messi üle järele mõelda. Isegi kui oma toodanguga tänavu kohale minna ei õnnestu, kaalutakse varianti minna sel korral lihtsalt messiga tutvuma, et tuleval aastal siis juba eksponendina väljas olla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 595 korda, sh täna 1)