Korraldatud jäätmevedu ongi ette ära korraldatud (7)

Olen saanud linnakodanikelt palju tagasisidet jäätmeseaduse täitmise kohta. Probleemiks on korraldatud jäätmeveo nõuded, eelkõige riigi määratud veosagedus (tiheasustusalal peab jäätmete äravedu toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul). Selle nõude kehtestamist või tühistamist ei otsusta kohalik linnavalitsus ega volikogu, rääkimata üksikust ametnikust. Seadusi valmistavad üldjuhul ette ministeeriumid ja need kiidetakse rahvasaadikute poolthäälte enamusega heaks riigikogus.

Pahameel on arusaadav

Veosageduse nõue kehtib juba 2004. aastast ja see on kasutusel ennetava meetmena – et inimestel ei oleks põhjust oma jäätmeid panna sinna, kus need olla ei tohi. Korraldatud jäätmevedu tähendab ka seda, et kui hange prügivedaja leidmiseks on läbi viidud ja vedaja valitud, siis loetakse kõik jäätmevaldajad ehk jäätmetekitajad (sh korteriühistud ja kinnisasja omanikud) automaatselt jäätmeveoga liitunuks. Prügi tekitajal tuleb vedajaga sõlmida vaid täpsustav leping. Kuressaare linnas osutab prügiveoteenust vastava hanke võitnud OÜ Prügimees.

Arusaadav on linnakodanike pahameel, kui avastatakse, et tuleb hakata igakuiselt maksma “tühja” konteineri tühjendamise eest. Paljudel minu poole pöördunud kodanikel, kes elavad üksi või kahekesi ja kes on ka pensionärid, on 240-liitrine konteiner, mis on nende eeldatavat prügiteket arvestades liiga suur. Veosageduse nõudest on aga varemgi juttu olnud, seega ei saa väita, et suur konteiner on ostetud teadmatusest, et selline nõue üldse eksisteerib.

On võimalik, et majapidamistes, kus elab vähe inimesi, tarbitakse säästvalt, biojäätmed kompostitakse oma aias ja kõik pakendid viiakse avalikesse pakendikonteineritesse (või kasutatakse Ragn-Sellsi pakendikotiteenust), ei tekigi kuu aja jooksul prügi rohkem kui paar väiksemat kotitäit. Sellisel juhul tuleks valida endale sobiva suurusega jäätmemahuti või kokkuleppeliselt kasutada ühismahutit, kuid jäätmete äravedu peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

Kuressaare jäätmehoolduseeskiri lubab ühepereelamutes jäätmemahutina kasutada ka kuni 50-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 5 kg prügi). Kuna jäätmekotiga ei arvestatud korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimisel 2009. aastal, siis ei ole jäätmekott praegu segaprügi äraandmiseks ka kasutusel.

Linnavalitsus on pöördunud OÜ Prügimees poole ettepanekuga, et vedaja võimaldaks vastavalt kehtivale eeskirjale jäätmeid üle anda jäätmekotiga. Sellisel juhul ei oleks elanikel vaja maksta “tühja” konteineri tühjendamise eest ja prügi äraandmise nõue oleks kodanikele arusaadavam. Jäätmekoti kasutamisel on kilekotist prügi laiali kandumise ärahoidmine täielikult kodaniku enda vastutusel (kott peab olema kaitstud lindude, loomade ja ilmastiku mõju eest).

Segaolmejäätmeid saab juba mõnda aega kilekotiga ära anda paljudes teistes linnades, sealhulgas Kärdlas, Raplas, Viljandis, Valgas, Tartus, Jõgeval ja Pärnus. Mõnel pool sisaldub jäätmekoti hind ka teenustasus ning koti äraviimisel toob vedaja alati asemele uue, nii on tagatud, et kott on märgistatud, lubatud suurusega ja vastupidavast materjalist.

Õiguskantsleri seisukoht

Kuressaarlased pole ainsad, kes on leidnud, et kõnealune nõue justkui riivaks nende õigusi. Õiguskantsler on 2009. aastal analüüsinud ja võtnud seisukoha jäätmeveo sageduse nõude osas: “Korraldatud jäätmeveo sagedus on üks peamisi põhjuseid, mille pärast isikud minu poole pöörduvad. /…/ Avaldajad leiavad, et seadusest tuleneva tühjendamissageduse järgimisel tühjendatakse tihti vaid osaliselt täitunud mahuteid. Avaldajate hinnangul peaks olmejäätmevedu toimuma harvemini. Jäätmemahutite tühjendamise sageduse reguleerimise eesmärgiks on vähendada prügistamist ning ebaseaduslikku jäätmekäitlust (nt põletamine tavatingimustel), mis põhjustab ohtu nii keskkonnale kui ka tervisele. Norm lähtub eeldusest, et täiesti jäätmeid tekitamata ei ole võimalik tänapäevase elustandardi juures elada, mistõttu vajadus jäätmeveo teenuse järele on igal majapidamisel põhimõtteliselt olemas. Lisaks eelnimetatud prügistamise vältimisele kaitseb kindla regulaarsusega toimuv jäätmete vedu tiheasustuses jäätmemahutist lähtuvate häiringute eest. Minu hinnangul on eeltoodud eesmärgid olulised ning nende saavutamiseks on põhimõtteliselt asjakohane reguleerida seaduses olmejäätmete äraveo sagedust tiheasustusalal.”

Vastan järgnevalt ka linnakodanike tõstatatud küsimustele.

Kui veosageduse nõue on juba ammu kehtinud, siis kuidas on võimalik, et seda pole Kuressaares varem nõutud?
Eeskirja täitmist on nõutud, kuid seni pole inimesi karistatud nõude mittetäitmise eest. Linnavalitsus on väga kaua olnud seadusenõude osas järeleandlik, seetõttu ongi osa inimesi juba aastaid harjunud oma jäätmeid valesse kohta sokutama või neid põletama. Ka praegu pole eesmärk kedagi trahvima hakata, vaid ära hoida linnaruumi ja ümbritsevate rohealade prügistamine.

Kas suvesaarlased peavad ka igas kuus prügi ära andma?
Ei pea. Kui kinnistut kasutatakse vaid teatud kuudel, siis on võimalik taotleda osalise ajaga vabastus nendeks kuudeks, kui kinnistut keegi ei kasuta. Vabastuse taotlemist puudutav info on üleval linnavalitsuse kodulehel.

Miks ei tegele linnavalitsus ainult nendega, kes reaalselt prügi valesse kohta sokutavad?
Võime eeldada, et inimene ei sokuta prügi valesse kohta juhul, kui tema kinnistult toimub prügivedu vähemalt kord nelja nädala jooksul.

Linnavalitsuse ametnikel ei ole võimalik ööpäev läbi pakendikonteinerite, korteriühistute konteinerite ja väikeste tänaval olevate prügikastide juures, pargis ja rohealadel valvet pidada või siis iga sokutatud prügikoti sees sobrada, lootuses leida vihjet selle endise omaniku kohta. Seega ei pruugi me kunagi täpselt teada saada, kes need prügisokutajad on. Linnakodaniku silm ulatub aga pea kõikjale, seega oleksime tänulikud, kui edastaksite meile info prügi sokutamise ja ka põletamise kohta linnavalitsusse aadressil
katrin.koppel@kuressaare.ee.

Katrin Koppel
Kuressaare linnavalitsuse
keskkonna-spetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 493 korda, sh täna 1)