Kuressaare päevakeskuse juhi valimine ajas võimuliidu riidu (42)

VEEL SÕBRALIKUD: Tänavu jaanuaris linnapea Mati Mäetalu (keskel) vastuvõtul andis Argo Kirss Tiia Tammsalule üle aasta hoolekandetöötaja aukirja. Foto: Egon Ligi

Kuressaare sotsiaalasutuste juhi valimine lõi mõra linnas võimul olevate Reformierakonna ja IRL-i liitu.

Ehkki skandaali üles kergitanud reformierakondlane Anton Teras, SA Kuressaare Hoolekanne nõukogu liige leiab, et poliitikal pole sellega midagi pistmist, näitavad faktid midagi muud.

Sõelale jäi kaks

Alustame algusest. Septembris saab läbi Kuressaare päevakeskuse, sotsiaalmaja ja Kopli tänava tugikodu katusorganisatsiooni SA Kuressaare Hoolekanne juhi Tiia Tammsalu viieaastane ametiaeg. Mõne kuu eest kuulutas SA nõukogu asutusele uue juhi leidmiseks välja konkursi.

Avalduse saatis ligi kakskümmend inimest, teiste hulgas ka lõpuks sõelale jäänud Tiia Tammsalu ja Kuressaare haiglas meditsiiniõena töötav Piret Sarjas.

Tuleval nädalal 54. sünnipäeva tähistav Piret Sarjas on linnavolikogu liige, kuulus varem sealsesse Keskerakonna fraktsiooni ja Kuressaares võimul olev Reformierakond ei näinud temast konkursil erilist ohtu.

Pole suur saladus, et koht oli mõeldud ka järgmiseks viieks aastaks Tiia Tammsalule (50), linnavolikogus Reformierakonna fraktsiooni juhtivale võimukale punapäisele naisele.

SA nõukogu esimees Argo Kirss seda muidugi ei kinnita, vaid ütles eile juba mitmendas usutluses, et korraldas päevakeskuse juhataja konkursi põhimõttel “las parim võitku”.

Eelmise nädala teisipäeval, 4. juunil kogunes viieliikmeline sihtasutuse nõukogu ja kolme poolthäälega valiti salajasel hääletusel SA uueks juhatajaks Piret Sarjas. Tiia Tammsalule ja tema toetajatele oli see korralik šokk.

Nõukokku kuuluvad sotsiaalala abilinnapea Argo Kirss (IRL), kunagine volikogu liige, Tuulte Roosi lasteaia juhataja Helle Karu, sotside esindajana Kairit Lindmäe, ettevõtja Anton Teras (RE) ja Elo Naaber. Tammsalu poolt olid Karu ja Teras, Sarjase selja taga Kirss, Lindmäe ja Naaber. Et hääletus oli salajane, nõukogu liikmed oma valikut ei põhjendanud.

Natuke rase ei ole

Kolmapäeval saatis linnavalitsusele kui sihtasutuse asutajale nõukogu liikme eriarvamuse Anton Teras. Tema etteheite põhisisu oli, et SA põhikirja järgi pidanuks hääletus olema avalik, kuid Kirsi ettepanekul tehti valik salaja. “Meil ei olnud põhikirja ees ja eeldasin, et nõukogu esimees teab põhikirja sisu,” põhjendas Anton Teras eile, miks ta alles hiljem protesti tõstis.

Argo Kirss oli eriarvamuse lugemise järel vastanud, et avaliku hääletuse asemel salajase hääletuse korraldamine polnud oluline rikkumine, kuid Terase väitel peab kõik olema korrektne ja põhikirjajärgne: “Natuke rase ei saa ju olla, on ikka nii, et kas on või pole rase.”

Teras põhjendab protesti tõstmist sellega, et Tiia Tammsalu on oma tööga hästi hakkama saanud, on esitatud nõukogu poolt aasta sotsiaaltöötaja tiitlile ja selle ka pälvinud ning tema juhtimisel renoveeriti eelmisel aastal põhjalikult päevakeskuse hoone.
Teiseks leiab Anton Teras, et võimaliku kohtuasja ärahoidmiseks tuleb vaidlusalused küsimused kiiresti selgeks rääkida.

Kuressaare linnavalitsusele ei ole hoolekandeasutuse juhi valimisel tekkinud segadus loomulikult meeldiv teema.

Kuigi Terase kiri registreeriti linna dokumendiregistris juba eelmisel kolmapäeval märkega “avalik”, pole dokumenti ennast juurde lisatud, ehkki enamiku kirjade puhul on seda juba mitu kuud tehtud. Ka vastuseks Saar-te Hääle teabenõudele pole kirja seni saadetud.
Küll aga kutsus Argo Kirss Terase kirja tõttu esmaspäevaks kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Et põhiline etteheide puudutas valiku vormi, korraldas Kirss seekord avaliku hääletuse ja tulemus oli sama – kolm nõukogu liiget Sarjase, kaks Tammsalu poolt.

Kuid ka seekord, nagu heale etendusele kohane, oskas Anton Teras viimase vaatuse püssipauguga lõpetada. (“Olin kodutöö nädalavahetusel korralikult ära teinud,” kommenteeris ta ise eile.)

Nimelt avalikustas ta üllatava tõe, et kõikide SA nõukogu liikmete volitused lõppesid juba mitu kuud tagasi, 11. veebruaril, ja kõik sellest ajast tehtud otsused on seega õigustühised. Teras tõestas oma juttu äriregistri väljavõttega. “Tulime kokku nõukogu liikmetena, lahku läksime tavakodanikena,” nentis ta eile.

Teadis või ei teadnud?

Anton Terase avastus tugineb tõsiasjal, et nõukogu liikmete volitused kinnitati 2010. aasta veebruaris kolmeks aastaks, nagu oli varem ka kohalike omavalitsuste valimiste intervall. 2012. aasta 21. juunil muudeti linnavolikogus SA põhikirja ja sätestati volituste pikkuseks neli aastat, kuid paraku jäi see muudatus äriregistrisse saatmata.

“Seda pidanuks korraldama nõukogu esimees Argo Kirss,” väidab Anton Teras. Põhikirja muutnud määruses seisab siiski, et muudatuse registreerimiseks vajalikud dokumendid pidanuks äriregistrile esitama SA juhataja Tiia Tammsalu.

Aga miks Anton Teras esmaspäeval alles pärast uut, avalikku hääletust oma avastusega lagedale tuli? Terase väitel ei tahtnud ta seda kohe koosoleku alguses teha, sest ootas, mida võtab ette Argo Kirss.

“Ma muidugi ei tea, kas ta teadis või võis ta ka seda teades arvata, et keegi teine ei tea,” viskas Teras õhku võimaluse, et Argo Kirss tahtis nõukogu liikmeid alt vedada.
Väga löödud olemisega Argo Kirss kinnitas aga eile Saarte Häälele, et tal ei olnud nõukogu volituste lõppemisest halli aimugi. Terasest olnuks Kirsi arust aus kohe koosoleku algul sellest teada anda, mitte komejanti mängida.

Paras šokk

Kirsi kinnitusel oli Terase avaldus tema jaoks paras šokk. Pealegi selgus äriregistrist, et täpselt samamoodi on pikendamata ka Kuressaare hambapolikliiniku nõukogu liikmete volitused ja peale Tiina Talvi ka Kuressaare Spordibaaside nõukogu kõikide liikmete volitused.

Siiski kogus Argo Kirss ennast pärast juristiga konsulteerimist ja esitas eilsele linnavalitsuse nõupidamisele ettepaneku pikendada kõikide sihtasutuste nõukogude volitusi.

Linnapea Mati Mäetalu ütles eile, et istungile oli võimalik edastada paraku vaid hambapolikliiniku nõukogu punkt, teiste puhul tuleb enne viia sisse parandused äriregistrile esitatud põhikirja ja alles seejärel on võimalik edasi minna.

Kas aga kõigi sihtasutuste nõukogude liikmed jätkaksid ka pärast korrektuuride tegemist? Mäetalu vastas, et see ei ole praegu kindel.
Argo Kirss märkis, et tema arust oleks samade liikmetega jätkamine loogiline, sest kas või üheainsa inimese vahetumine tähendaks kohe vajadust uue konkursi, uute vestlusvoorude, koosolekute ja otsustuste järele.

Saarte Hääle küsimusele, kas tema arust on tegemist poliitilise küsimusega, vaikis Kirss mõtlikult ja jättis vastuse andmata. “Praegu on paraku nii, et nõukogu otsused on osutunud õigustühiseks ja võimalus need nõukogu volituste pikendamisega tagasi õiguslikeks muuta või mitte on Reformierakonna käes,” tõdes Kirss.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 361 korda, sh täna 1)