Sõrvemaa laulupüha päästis valla ka publiku hääled (FOTOD) (1)

KES LAULMA LOODUD, LAULGU! Kalmer Poopuu tervituseks öeldud luuleridade kohaselt võib laulu lakkamise järel oodata vaid ilmalõppu. Tõrvikuhoidja Meelis Juhandi paistab päri olevat. Foto: Sander Ilvest

“Lähme aga laulma nüüd, kui kutsub pillihüüd!” Nende laulusõnade saatel astuvad Sõstra mehed, tõrvik pihus, reede õhtupäikese säras Massinõmmel hobukaarikusse. Sõitmaks Salme laululavale ja avamaks Sõrvemaa laulupüha.

Vaevalt tunnike hiljem kuulutatakse laulupüha avatuks. Ühtlasi on sellega alanuks hõigatud ka Saaremaa 50. laulupeo avakontsert. Kui ümmargusi tähtpäevi ühekorraga nõnda palju, siis mis seal ikka – saab ju mitu tähtsündmust sõbralikult ühte patta panna ning kokku istuvad need tõesti ütlemata kenasti.

Kohal pole seejuures mitte ainult Saaremaa oma meeskoor SÜM, on ka kaugemalt tulijaid. Kokku koguni kolm: Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor ja Inseneride mees-koor. Ja seda kindla põhjusega.

Laulupühadele jätku!

“25 aastat tagasi 8. juulil laulsid Leisis need kolm koori esimest korda Eesti NSV-s avalikult Eesti hümni. Järgmisel päeval laulsid seda hümni juba kõik need neli koori, kes siin laval seisavad,” põhjendab Eesti meestelaulu seltsi asutajaliige Jaan Ots, miks publiku ette on astunud just need meeskoorid.

Avasõnadele järgnebki Eesti hümn ning mitte ükski, kes Sõrvemaa laulupühale kohale on tulnud, ei pea paljuks püsti krapsata ja aupaklikult kaasa laulda. Ehkki hümni laulmist võib võtta iseenesestmõistetavalt, ei tee seda tavaliselt sugugi kõik. Sel õhtul pilgul üle publiku käia lastes ei hakka aga silma ühtegi suud, mis kaasa ei laulaks.

President Arnold Rüütel tõdeb, et toimuv üritus on mitmeski mõttes tähenduslik. Muu hulgas kindlasti seetõttu, et Salme lähistel Massinõmme metsalagendikul korraldati 1863. aastal üks esimesi laulupidusid Eestis üleüldse ning see oligi Sõrvemaa laulupüha. “Loodame, et eestlane jääb ikka laulurahvaks ja laulupidude traditsioon jääb toetama eestluse kestmist üle aegade,” sõnab Rüütel, soovides kõigile laulurõõmu. “Jätkugu laulupühad Saaremaal ja kogu Eestis!”

Seejärel kostavad taas Sõstarde tuttavad mehised lauluhääled ning hobukaarik tõrvikuhoidjatega on viimaks Salme rannapargis. Sõstarde lauluga liitub ka publik, jättes mulje, et terve laululavaesine teab sel õhtul sõnu, oskab ja tahab laulda. Kõige ees astub kaarikult maha Salme vallavanem Kalmer Poopuu, kel samuti ühtteist tervituseks öelda.

Väheke hoiatusluulet

Ühes tõrvikuhoidjast sõstra Meelis Juhandiga seisab ta tikksirgelt publiku ja lavatäie laulumeeste vahel ning kõmatab Ave Alavainu kirja pandud sõnadega: “Kui see rahvas laulmast lakkab, ilmalõpp siis paistma hakkab! Kes on tuhat aastat laulnud, selle laul käib vere kaudu, maa ja õhu, mere kaudu. Metsa, mulla, hinge kaudu. Kes on laulma loodud, laulgu!”

Nõnda saab tuletõrvik paika sätitud ning kontsert võib meestelauluga edasi minna. Tõsi, mitte ainult meestelauluga. Publiku seas on siiski ka väga palju laululembeseid naisi ning aeg-ajalt üle õla kiigates võib näha neidki laval laulda müristavaid mehepoegi oma heledate häältega toetamas. Selline see sõrulaste laulupüha on – üks suur ühislaulmine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 526 korda, sh täna 1)