Kala meres vähe? Miks?

Elame Läänemere lainete meelevallas, mere hingus ja sündmused ulatuvad aga kõikjale tegema ilma ja inimest. Meri on eestlase meeles ja loomingus kõigega, mis ta meile annab ja kannab. Meri on me austus ja hirm, mure ja rõõm, armastus ja igatsus. Vesi annab ja hoiab elu, ta ühendab ja lahutab.

Elu muutub. Sageli kiiremini kui tahaksime või arvata oskaksime. Oskus merega koos elada ja hakkama saada ka tänapäevases globaliseeruvas maailmas on pannud meid oma hoiakuid, arusaamu ja tegevust muutma. Randlastena tunnetame seda eelkõige merekalaga seonduvast.

Kalapüügiga tegelevate inimeste heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude korral on kulutused kalapüügile väiksemad ja saagid suuremad ning suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ja harrastajate kirg kalavetel rohkem aega veeta.

Läänemere kaldal asub üheksa riiki ca 85 miljoni elanikuga ning see on maailmas teine nn sisemeri Vahemere järel, olles samas suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemeri on madal, keskmine sügavus 55 m. 20% merealast on madalam kui 10 m. Veevahetus ookeanidest on ainult 2% aastas ning arvestuslikult vahetub veemass Läänemeres 25 aasta jooksul.

Võõrliikidele tundlik

Vastu Eesti randu loksuv Läänemeri ei ole väga liigirikas, ent on võõrliikide suhtes ometi tundlik. Samuti usutakse Läänemeri olevat üks kõige saastatumaid meresid.

Kalavarude vähenemist saame käsitleda kui paljude tegurite koosmõju tagajärge, need tegurid on ülepüük, saastatus, haigused, looduslikud tingimused, võõrliigid. Näiteks tursavarude vähenemise üheks põhjuseks läinud sajandi lõpupoole loetakse soolase ja hapnikurikka merevee sissevoolu puudust.

Viimastel aegadel on palju räägitud võõrliikidest, kes inimtegevuse kaasabil on kas tahtlikult või kogemata toodud aladele, kuhu nad ise looduslikul teel levida ei saaks. Võõrliikide sissetung Läänemerre on intensiivistunud kaubanduse, transpordi, turismi arengu tõttu ning nad jõuavad siia laevade ballastvete ja laevakerede kaudu.

Veekeskkonnas on võõrliike, kes võivad veekogudes põhjustada pöördumatuid muutusi, mida on hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid mõjutavad kohalike liikide elupaiku ja toiduressurssi ning üldjuhul ei ole mõtet luua illusioone, et kord juba sissetoodud veevõõrliikidest saab vabaneda.

Üks tuntumaid võõrliike rannikumeres on elujõulise populatsiooniga ümarmudil, kes tõrjub agressiivselt välja sarnase eluviisi ja toitumisega kohalikud kalaliigid. Ümarmudila väljapüük Lääne-Saaremaa rannikumerest aina kasvab, ööpäevased väljapüügid ääremõrrast küünivad 20–50 kiloni. Kala on aga maitsev ning kalakäitlejatel oleks tagumine aeg leida võimalusi ümarmudila töötlemiseks ja pakkumiseks tarbijaile. Ikka on ju nii, et sellest, mis täna tundub võõras ja ehk ka vastuvõetamatu, saab äkki nõutud toit.

Ümarmudila arvukuse piiramiseks rannameres pole meil loota kellelegi-millelegi muule kui paljukirutud kormoranile ja kalatarbimisele. Paraku on looduses oma seaduspärasused ja protsessid, kus inimese mõjutused olematud (kuigi sageli arvame teisiti), ja täna kirutud liik tõuseb juba homme kui abiline meie soosingusse.

Lõpetagem raiskamine

Maailma Looduse Fond (WWF) on saatnud Läänemeremaade peaministritele kirjad ettepanekutega, mida riikide valitsused Läänemere seisundi parandamiseks kohe teha saaksid: 1) keelustada angerjapüük angerjavarude taastumiseni ja taastada angerjate rändeteed sisevetes; 2) ratifitseerida ballastvete konventsioon; 3) keelustada pesuvahendites fosfori kasutamine; 4) rajada sadamatesse kruiisilaevade reovete tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid; 5) maksustada mineraalväetistes lämmastiku ja fosfori kasutamine; 6) luua õlireostuse tõrjumiseks spetsiaalne õlifond.

Lisanduvad mere ja rannikumere eutrofeerumine – kinnikasvamine liigse lämmastiku- ja fosforühendite mõjutusel, mis valdavalt on pärit põllumajanduslikust tegevusest; suurenev dioksiinide (mürkainete) sisaldus toidukalas.

Eesmärk on saada Läänemeri aastaks 2021 heasse seisukorda. Kas fosforikoormuse vähendamine merevees 42% pole aga ülioptimistlik plaan? Kas see saab ikka reaalsuseks?

Elame lootuses, et Euroopa Komisjoni kalandus- ja merendusvolinik Maria Damanaki on väljendanud heameelt kokkuleppe üle, mis saavutati ministrite nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel uue, reformitud kalanduspoliitika osas.

See kätkeb kalavarude jätkusuutlikku saagikust kõrgemal tasemel ja püügivõimaluste kooskõlastamist teaduslike nõuannete põhjal.
Peatame püütud saagi merre tagasi heitmise ja ka igasuguse muu raiskamise, et tagada seeläbi edu ettevõtjatele, meie kodanikele ja Euroopa majandusele. See on üks põhjapanevamaid otsuseid kala kui toiduaine püügil, käitlemisel ja tarbimisel ning peaks rakenduma lähiaastatel.

Mõeldes kõigele sellele, veendume, et neid muresid, mis mõjutavad või on juba mõjutanud kalapüügiga seonduvat ettevõtlust randades, on oluliselt rohkem. Kala kui ressurssi on meres vähe. Aga just kala rohkus tagaks rannakülades jätkusuutliku tasuva töö, tegevuse ja elu. Elu kestmise aluseks neis paigus on aga eelkõige ettevõtlikud inimesed.

Hillar Lipp
MTÜ Saarte Kalurite Ühing (esindaja)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 388 korda, sh täna 1)